-
Period: to
Külma sõja kestus
-
Trumani doktriin
Trumani doktriin on USA presidendi Harry Trumani poolt väljakäidud doktriin, milles tahtis toetada kõiki vabu rahvaid sise- ja välissurve vastu pakkudes majanduslikku ja sõjalist abi. Peamiselt sellepärast, et NSVL'i võim ei leviks. -
Marshalli plaan
USA algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ning nende majanduse kiireks taastamiseks, sest kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule. Programm kestis 4 aastat ning selle aja jooksul anti majanduslikku ja tehinilist abi kokku umbes 13 miljardi USA dollari väärtuses. Pilt: Näitab, milline riik kui palju abi sai. -
Berliini blokaad
Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. Blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektoreis. Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele, eesmärgiks sundida lääneriike sellest alast loobuma. Lääneriigid eesotsas USA-ga avasid sellele vastukaaluks õhusilla Lääne-Berliiniga, viies sinna sellisel moel kõik vajaliku. -
Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN)
VMN loodi Ida-Euroopa sotsialistlike riikide poolt ja selle eesmärgiks oli liikmesriikide majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine. Asutajaks oli Jossif Stalin -
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO)
Selle peamine eesmärk oli vastu seista NSVL sõjalisele ekspansioonile. NATO'i sõlminud osapooled leppisid kokku, et rünnakut neist ühe vastu käsitletakse rünnakuna nende kõiki vastu. -
Korea sõda
Korea sõda oli relvastatud konflikt Põhja- ja Lõunda-Korea vahel, mis lõppes 27. juulil 1953 relvarahuga. Korea Vabariigi poolel osalesid USA ja ÜRO ning Korea Rahvademokraatliku Vabariigi poolel võitlesid Hiinda ja NSVL üksused. Sõja ajendiks oli 38. paralleeli ületamine( Põhja- ja Lõunda-Korea vaheline piir)
Sõja tulemusena jäi Korea poolsaar ja rahvas jagatuks, mis kehtib tänapäevani. -
Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO)
VLO on NSV Liitu ja Ida-Euroopa sotsialistlikke riike ühendav sõjalis-poliitiline blokk. NSV Liit sai endale vajalikke sõjalisi liitlasi tasakaalu säilitamiseks Euroopas. -
Ungari ülestõus
Ungari ülestõus oli rahvuslik spontaanne vastuhakk nõukogudemeelsele, kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi poliitikale. Teatas oma osaluse lõpetamisest VLO-s ja kuulutas end neutraalseks riigiks. Lääs polnud valmis abivajajaid aitama kartes kolmanda maailmasõja puhangut, sellest sai NSVL innustust ning 4. november ründasid nad võimsalt Budapesti. Vastupanu jätkus 7. novembrini ja lõplikult suruti maha kuu keskpaigaks. -
Suessi kriis
Egiptus nationaliseeris Suessi kanali, mis kuulus lääneriikidele. Kasutades ajendina Iisraeli rünnakut Egiptuse vastu, viisid inglased ja prantslased oma väed Põhja-Egiptusesse. Lääneriikide prestiiži vähenemine. ÜRO sekkumise tulemusena viidi väed välja. -
Helsingi tippkohutumine
Selle lõppaktiga tunnustati olemasolevaid piire Euroopas ja lepiti okku majandus-, teaduse-, tehnika- ja keskonnaalases koostöös, sh ka humanitaarküsimustes(inimõigused). PINGELÕDVENDUS -
Külma sõja lõpp
- aastate keskel sai Nõukogude juhid aru, et riik ei suuda enam USA-ga relvastumises võistelda. NSV Liit vajas uuendusi nii majanduses kui ka välis- ja sisepoliitikas. 1980. aastate teisel poolel alanud ümberkorraldsed riigi olukorra päästmiseks kukkusid läbi. 1980. aastate lõpul ning 1990. aastate alguses lagunes NSVL kui ka kogu idablokk. Külm sõda oli selleks korraks lõppenud.
