I MS kuni Tartu rahu

By liis.a

  • I maailmasõja algus

    Saksamaa kuulutab Venemaale sõja, kokkuleppeliselt I MS algus

  • Veebruarirevolutsioon

    Esimene 1917. aasta revolutsioonidest Venemaal. Toimub Petrogradis. Selle tulemusena loobus troonist keiser Nikolai II ja moodustati Venemaa Ajutine Valitsus. Uue kalendri järgi Märtsi alguses. Vana kalendri järgi veebruaris.

  • Revolutsioon Tallinnas (Märtsirevolutsioon)

    Petrogradis alanud revolutsioon jõuab Tallinnani, vanglas põletatakse ja vangid vabastatakse.

  • Jaan Poska kuberneriks

    Ajutine valitsus volitab ta kubenmangukomissariks.

  • Autonoomia taotlus

    Pärast suurt eestlaste demonstratsiooni Petrogradis lubatakse autonoomia, Eesti ala ühendatakse üheks kubermanguks, luuakse maapäev.

  • Oktoobrirevolutsioon

    Kommunistid eesotsas Leniniga kukutavad Petrogradi Ajutise valitsuse.

  • Oktoobrirevolutsioon Eestis

    Punakaartlaste juhtimiseks luuakse Sõja-Revolutsioonikomitee (eesotsas Kingissepp). Tallinnas vallutatakse strateegilised punktid.

  • Maanõukogu kogunemine

    Toompeal, öeldakse, et Asutava kogu valimiseni (kes peab määrama riigikorra) peab kõrgeim võim kuuluma Maanõukogule.

  • Algab Saksamaa pealetung idarindel

    Eestis moodustatakse Päästekomitee, mille eesmärgiks on iseseisvus välja kuulutada (Vilms, Päts, Konik)

  • Mandri-Eesti okupeerimise algus (Saksa väed)

    Saari enda käes hoidnud Saksa väed maabuvad Virtsus.

  • Iseseisvusmanifesti väljakuulutamine

    Võimuvaakum - venelased lahkunud, sakslased pole veel jõudnud. Esmalt kuulutati välja Pärnus. Tallinnas (Eesti Panga hoones) pannakse kokku esimene Ajutine Valitsus.

  • Saksa okupatsioon

    Saksa väed liiguvad Saku mõisast Tallinnasse.

  • Saksa okupatsiooni lõpp

    Saksa okupatsioon lõppes novembri kuu jooksul seoses keisrivõimu kukutamisega Saksamaal, antud kuupäeval taganevad saksa väed Narvast. Välisdelegatsioonil õnnestus saavutada Eesti Vabariigi tunnustamine Suurbritannia ja Prantsusmaa poolt.

  • Vabadussõja algus (Punaarmee pealetung)

    Punaarmee tungib Narva, relvastatud konflikt Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel.

  • Eesti Töörahva Kommuun

    Punaarmee kuulutas Narvas välja vormiliselt iseseisva Eesti nõukogude vabariigi.

  • Laidoneri ametissemääramine

    Laidoner seadis eesmärgiks esimese võimalusel üle minna vastupealetungile ja tõrjuda Punaarmee Eestist välja.

  • Eesti pealetung

    Kehra jaamast asutakse pealetungile, paari päevaga jõutakse Tapale, sealt Tartusse ning seejärel Valga alla (Paju lahing - ohvriterohkeim)

  • Utria dessant

    Suur ja edukas meredessantoperatsioon, kus osalesid peamiselt Soome vabatahtlikud ja mis lõi eeldused Narva vabastamiseks.

  • Narva vabastamine

    Eesti väed löövad Punaarmee Narvast välja

  • Asutava Kogu 1. kogunemine

    Estonia teatris. Suurimateks saavutusteks oli põhiseaduse ja maaseaduse vastuvõtmine. Viimase põhjal teostati 1920 radikaalne maareform. Loetakse ka Eesti demokraatia alguseks (toimusid korralikud valimised)

  • Landeswehri sõja algus

    Konfliks Eestlaste ja Landeswehri ehk Balti maakaitseväe vahel. Landeswehrile kaotusega lõppenud relvakonflikti tagajärjel tuli Lätis võimule Kārlis Ulmanise valitsus.

  • Võnnu lahing

    Lätis Võnnu linna (Cesise) all löövad Eesti väed sakslasi.

  • Rahukõneluste algus

    Punaarmee samaaegne pealetung rindel, eesmärgiga mõjutada rahukõnelusi, ei andnud oodatud tulemusi.

  • Vaherahu

    Venemaa ja Eesti vahel, eelneb Tartu rahule

  • Tartu rahu

    Allkirjastati Tartu rahuleping, millega Eesti Vabariik ja Nõukogude Venemaa tunnustasid teineteist, kuulutasid sõja lõppenuks ja panid paika sõjajärgse koostöö piirjooned.