-
Suurriikide vastuolud viisid sõja puhkemiseni. Vastamisi seisis kaks koalitsiooni: Entente (Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa) ja Keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria, samuti Itaalia, kes hiljem asus Entente'i poolele).
-
Veebruarirevolutsioon Venemaal algas pealinnast Petrogradist sotsiaalsete probleemide süvenemise tulemusena. Revolutsiooni tulemusena loobus keiser Nikolai II troonist ja moodustati Venemaa Ajutine Valitsus.
-
Veebruarirevolutsioon jõudis Märtsirevolutsioonina Tallinna. Toimusid töölisstreigid ja miitingud
-
Pärast Vene veebruarirevolutsiooni asusid eesti rahvuslikud poliitikud Vene Ajutiselt Valitsuselt taotlema autonoomiat. Kinnitati määrus, millega eestlastega asustatud ala liideti ühtseks autonoomseks Eestimaa rahvuskubermanguks eesotsas kubermangukomissariga. Viimase juurde tuli moodustada nõuandva organina Maanõukogu/Maapäev.
-
Enamlased üritavad Venemaal võimu haarata.
-
Bolševikud haaravad võimu ja moodustatakse Sõja-Revolutsioonikomitee.
-
Maanõukogu nimetab end Eestimaa kõrgeima võimu kandjaks. Samal päeval saadeti Maanõukogu enamlaste poolt laiali.
-
Algab Saksa pealetung idarindel ning järgmisel päeval annab Maanõukogu vanematekogu oma volitused üle kolmeliikmelisele Eesti Päästekomiteele.
-
Eesti päästevkomitee kuulutab iseseisvusmanifestiga välja Eesti Vabariigi loomise, kasutades ära olukorra, kus Vene väed olid Eestist põgenemas, kuid pealetungivad Saksa väed ei olnud veel tervet maad hõivanud.
-
Tallinnas moodustati Eesti Ajutine Valitsus (peaministriks Konstantin Päts), mis sai tegutseda vaid mõned päevad enne Saksa vägede saabumist Tallinna ja okupatsioonivõimu kehtestamist.
-
Eesti Ajutise Valitsuse esindajad sõlmisid Saksamaa valitsuse esindajaga lepingu võimu üleandmise kohta Eesti territooriumil.
-
Punaarmee alustas pealetungi Narvale ja algas relvastatud konflikt Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel.
-
Eesti Töörahva Kommuun oli vormiliselt iseseisev Eesti nõukogude vabariik.
-
Sõjavägede ülemjuhatajaks nimetati Johan Laidoner.
-
Vahepeal ümber korraldatud Eesti väed koos Soome vabatahtlikega alustasid üldist vastupealetungi (pealetung algab Kehra jaamast ja liigub Tapale). Veebruari alguseks oli kogu Eesti territoorium enamlastest vabastatud. Oluline roll oli sealjuures vabatahtlike üksustel, nt Julius Kuperjanovi pataljonil.
-
Eesti Vabadussõja ajal toimunud suurim meredessantoperatsoon, kus Eesti väeosad maabusid Utria rannas Nõukogude vägede tagalas. Dessant oli Eesti vägedele edukas, luues eeldused 19. jaanuaril 1919 punavägedelt Narva vallutamisele.
-
Narva linnas Utria dessandis maabunud dessantvägede ja Punaarmee vaheline lahing, mille käigus vabastati Narva punavägedest.
-
Asutava Kogu esimeheks sai seega A. Rei ja esimese valitsuse moodustas O. Strandman. Võeti vastu deklaratsioon Eesti iseseisvusest ja määrati kindlaks vabariigi valitsemise ajutine kord. Asuti ette valmistama maaseadust ja põhiseadust.
-
Sõda baltisakslaste (kes tahtsid oma hertsogiriiki) ja eestlaste vahel.
-
Võnnu lähistel Põhja-Lätis eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel peetud lahing. Lahingu võitsid eestlased ning seda päeva tähistatakse Eestis võidupühana.
-
Venemaa ja Eesti vahel hakkab kehtima vaherahu, mis eelneb Tartu rahule.
-
Venemaa ja Eesti kirjutasid alla rahulepingule. Venemaa tunnustas Eesti riigi sõltumatust ja iseseisvust.