-
Maa kujunemine, vulkaaniliselt väga aktiivne periood, sagedased meteoriidisajud, moodustusid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär, kivimeid leidub sellest perioodist Gröönimaal, Kandas ja Austraalias
-
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga.
-
Algeliste eluvormide arenemine, Maa ühe pöörde pikkus kuuelt tunnilt kahekümne neljale tunnile.
-
-
Hapnikusisalduse suurenemine atmosfääris ja ookeanide pinnakihis, Maa ulatuslikult jääga kaetud, ilmus Ediacara (s.t ilma skeletita) elustik, Maa osoonikihi paksenemine
-
-
Esimese liustiku teke
-
Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, samuti tekkisid osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Toimus kambriumi plahvatus (kiire evolutsioon). Kasvas planktiliste vetikate hulk; vetikad olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Loomariiki ilmusid mitmed selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõsed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Loomadel kuiunes mineraalne toes. Toimus loomade evolutsiooniline võidurelvastumine (saak- ja röövloomade üheaegne evolutsioon).
-
-
-
-
Troopikameredes rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe, ajastu lõpul toimus kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga. Ookeanipinna alanemine, elualade vähenemine, mis tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
-
Meredes kujunesid riftid,ujusid primitiivsed kalad. Maismaad hakkasid asustama loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Troopikameredes rikkalik põhjaelustik-käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid- ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad riffe. Selle aja tippkiskjad olid mitmed rüükalad ja vihtuimsed, kes kasvasid väga suureks. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad, ilmusid esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes olid võimelised ka maismaal hakkama saama (lühikest aega).
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid osjade, koldade ja sõnajalgade puukujulised eellased. Surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime, esimesed maismaa roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritsed Panthalassa ookean. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega ( Kadus kuni 95% kõigist liikidest) (Põhjuseks tuuakse välja Siberi aladel toimunud ulatuslik vulkaaniline aktiivsus).
-
Alguse elustik liigivaene, ilmusid esimesed dinosaurused, ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal,
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Maismaa kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
-
Esimesed õistaimed (hakkasid domineerima maismaataimestikus), maismaad valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine (meteoriidiplahvatus).
-
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon, imetajad kujunesid liigirikkaks rühmaks, enamik imetajad elasid maismaal, vaalade eellased asusid elama meredesse, ilmusid esimesed primaadid, troopiliste metsade kiire kasv, heitlehiste taimede valdavaks muutumine, kujunesid rohumaad- preeriad ja savannid.
-
-
Tänapäevane ilme- mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varajased hominiidid. Kliima jahenemine (korduvad jäätumised), poolustel kujunes jääkate.
-
Ilmusid inimese vahetud eellased, paljude imetaja- ja linnuliikide väljasuremine (üha kasvav inimese mõju planeedi elustikule).
