Geokronoloogiline skaala Laura Kristiine R1

Hadaikum

4600 BCE

Kestvus: 4,6mld - 4mld. aastat tagasi.
Sellest perioodist kivimeid võib leida Gröönimaalt, Kanadast ja Austraaliast. Vulkaaniliselt aktiivne oma Maad tabavad meteoriidisajud. Perioodi lõpul kujuneb algne Maakoor, atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku taevakehaga ja moodustus Maa kaaslane Kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Kestus 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised, on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Kestus 2500 mln kuni 542 mln aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Ilmus vaidlusi tekitav pehmekehaline (s.t ilma skeletita) nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda tänapäevaste kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Proterosoikum

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Ajavahemik 542-485 miljonit aastat.Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevasest loomahõimkondadest.Seda kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Sellel ajastul kasvas planktiliste vetikate hulk ning need olid toiduks omakorda rikkalikule loomastikule.Loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad:käsnad, ainuõõsed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused.Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, kaitseks röövloomadele.

Palesoikum

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestvus 485-443 mln aastat tagasi. Selle ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks, mis tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Fanerosoikum

Period: 452 BCE to 1 BCE

Sillur

443 BCE

Kestus 443-419 miljonit aastat. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Maismaa taimed kogusid hoogu, varased taimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Ilmusid esimesed maismaaloomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Kestvus 419-359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu algul oli maismaataimestik madal ja hõre, kuid lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed

Karbon

359 BCE

Kestvus 359-299 mln aastat tagasi. Sel ajastul katsid maismaad metsad. Üleujutavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, mõnedel putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Kestvus 299-252 mln aastat tagasi. Sel ajastul tekkis hiidmanner Pangae, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Selle siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus 95% liikidest

Mesosoikum

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Kestus 250 mln kuni 200 mln aastat tagasi. Elustik oli üsna liigivaene tulenevalt permi ajastu lõpul väljasuremisest. Kulus ligi 10 mln aastat taastumiseks. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Juura

200 BCE

Ajavahemik 201- 145 miljonit aastat. Triiase ajastul levinud loomad vahetasid välja dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas palju mrelisi roomajaid: ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Sellel ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Maismaast suur osa oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

150 BCE

Kestvus 145-66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal olid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimus massiline väljasuremine, mille tõttu hävisid dinosaurused, roomajad jt. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Kestvus 66-23 mln aastat tagasi. Pärast Kriidi ajastu väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguses oli soe ja niiske kliima, pärast hakkas jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad, mis asendasid metsi

Kainosoikum

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Ajastu 23- 2,5 miljonit aastat. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Levima hakkasid maod, konnad ja laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimeste eellased. Maa kliima jahenes sellel ajastul oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi, poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Kestvus 2,5 mln aastat tagasi. Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi tekkimiseni. Selle ajastu jooksul surid välja paljud imetajad ja linnuliigid.