-
Kestus 4.6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Periood Maal oli vulkaanilist aktiivne. Maad tabasid meteoriidisalud. Sellest perioodist kivimeid on leitud Gröönimaal, Kanadast ja Austraaliast. Perioodi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.
-
-
Maa põrkus kokku suure tavaekehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.
-
Arkhaikumi meredes arenesid algelisedaluvormid. Arkhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stormatoliidid - mikroorganismide, sealhulgas tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
-
-
Esimene elu arenes oletatavalt 3.8 mld aastat tagasi veealustes leeliselementides ning põhines tõenäoliselt pigem RNA-l kui DNA-l. Seal elasid ürgbakterid ehk arhed, kelle jälgi on leitud 2,5 miljardi aasta vanustest ladestustest.
-
Stromatoliidid hakkasid arenema 3.5 mld aastat tagasi. Praegu võib neid kohata nt Austraalias. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
-
Hapnikusisaldus ookeanide pinnakihis ja atmosfääris suurenes tänud fotosünteesivate tsüanobakteritele. Aegknna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline Edicara elustik. mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajad kui ka välja surnud organismirühmad.
-
-
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, kaasa arvatud suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Planktiliste vetikate hulk kasvas, mis olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Paljudele loomadele kujunes ka mineraalne toes, näiteks välisskelett. Saak- ja röövloomade üheaegset evolutsiooni nimetatakse ka evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks.
-
-
-
-
Troopikameredes oli rikkalik elustik (käsijalgsed, korallid jt). Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid siis hakkas kiiresti jahenema ning ajastu lõppes jääajaga. Jäätumise tõttu alanes ookeanipind kuni 100 m võrra ja selle tõttu muutusid paljud madalmered kuivaks maismaaks. See tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
-
-
Kujunesid rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, need olid väikesed, lihtsa ehitusega ja kasvasid niisketel aladel. Esimesed loomad maismaal, nt tuhatjalgsed ja skorpionid.
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid suurteks ja olid tolleaegsed tippkiskjad. Tekkisid metsad ja selgroogsed kahepaiksed loomad, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.
-
-
-
Sellel ajastul katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva mõningate taimede hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel kujunesid kivisöelademed. Sellisel hulgal kivisütt ei ole ühelgi teisel ajastul tekkinud. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid ning ilmusid esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kõrbega ja seal oli karm kliima. Sellistes tingimustes olid enamasti aind roomajad. Sellel ajastul
suurenes taimestikus paljasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kus kadus 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
Ajastu alguses oli elustik permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest üsna liigivaene, kuid ajapikku ilmusid siiski esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomrühmaks maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad ning meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
-
Peamised loomad olid dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Juura ajastu meredes elasid tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
-
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti maismaa. Valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Lõpus toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
-
-
-
Pärast dinosauruste ja teiste hiidimetajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Paleogeeniajastu alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel, kuid ajapikku kliima hakkas järjest enam jahenema. Kujunesid välja ka preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
-
-
-
-
Loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Liemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud jt. Kujunesid välja tänapäevased linnud ja imetajad. Aafrikas ilmusid inimeste eellased. Kliima jahenes oluliselt ja tõi kaasa mitmeid jäätumisi.
-
-
-
Ajastu algused ilmusid perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese tekkimiseni. Välja surid paljud imetaja- ja linnuliigid, näiteks mammut ja dodo.
