Geokronoloogiline skaala Indrek.O R2

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4.6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Periood Maal oli vulkaanilist aktiivne. Maad tabasid meteoriidisalud. Sellest perioodist kivimeid on leitud Gröönimaal, Kanadast ja Austraaliast. Perioodi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus kokku suure tavaekehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.

Arkhaikum

4000 BCE

Arkhaikumi meredes arenesid algelisedaluvormid. Arkhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stormatoliidid - mikroorganismide, sealhulgas tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Esimene elu arenes oletatavalt 3.8 mld aastat tagasi veealustes leeliselementides ning põhines tõenäoliselt pigem RNA-l kui DNA-l. Seal elasid ürgbakterid ehk arhed, kelle jälgi on leitud 2,5 miljardi aasta vanustest ladestustest.

Stromatoliitide teke

3500 BCE

Stromatoliidid hakkasid arenema 3.5 mld aastat tagasi. Praegu võib neid kohata nt Austraalias. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Proterosoikum

2500 BCE

Hapnikusisaldus ookeanide pinnakihis ja atmosfääris suurenes tänud fotosünteesivate tsüanobakteritele. Aegknna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline Edicara elustik. mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajad kui ka välja surnud organismirühmad.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Eukarüootide areng

1500 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, kaasa arvatud suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Planktiliste vetikate hulk kasvas, mis olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Paljudele loomadele kujunes ka mineraalne toes, näiteks välisskelett. Saak- ja röövloomade üheaegset evolutsiooni nimetatakse ka evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Esimesed kalad

530 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Troopikameredes oli rikkalik elustik (käsijalgsed, korallid jt). Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid siis hakkas kiiresti jahenema ning ajastu lõppes jääajaga. Jäätumise tõttu alanes ookeanipind kuni 100 m võrra ja selle tõttu muutusid paljud madalmered kuivaks maismaaks. See tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Esimesed maismaataimed

470 BCE

Silur

443 BCE

Kujunesid rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, need olid väikesed, lihtsa ehitusega ja kasvasid niisketel aladel. Esimesed loomad maismaal, nt tuhatjalgsed ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid suurteks ja olid tolleaegsed tippkiskjad. Tekkisid metsad ja selgroogsed kahepaiksed loomad, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.

Esimesed metsad

385 BCE

Esimesed kahepaiksed

370 BCE

Karbon

359 BCE

Sellel ajastul katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva mõningate taimede hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel kujunesid kivisöelademed. Sellisel hulgal kivisütt ei ole ühelgi teisel ajastul tekkinud. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid ning ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kõrbega ja seal oli karm kliima. Sellistes tingimustes olid enamasti aind roomajad. Sellel ajastul
suurenes taimestikus paljasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kus kadus 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Ajastu alguses oli elustik permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest üsna liigivaene, kuid ajapikku ilmusid siiski esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomrühmaks maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad ning meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesososikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Dinosauruste ilmumine

225 BCE

Juura

201 BCE

Peamised loomad olid dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Juura ajastu meredes elasid tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Imetajate ilmumine

201 BCE

Esimesed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti maismaa. Valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Lõpus toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Esimesed roomajad

135 BCE

Esimesed õistaimed

133 BCE

Esimesed mesilased

100 BCE

Paleogeen

66 BCE

Pärast dinosauruste ja teiste hiidimetajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Paleogeeniajastu alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel, kuid ajapikku kliima hakkas järjest enam jahenema. Kujunesid välja ka preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Dinosauruste väljasuremine

65 BCE

Esimesed jänesed

45 BCE

Neogeen

23 BCE

Loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Liemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud jt. Kujunesid välja tänapäevased linnud ja imetajad. Aafrikas ilmusid inimeste eellased. Kliima jahenes oluliselt ja tõi kaasa mitmeid jäätumisi.

Kasside teke

18 BCE

Inimahvide teke

3 BCE

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu algused ilmusid perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese tekkimiseni. Välja surid paljud imetaja- ja linnuliigid, näiteks mammut ja dodo.