Geokronoloogiline skaala

Geokronoloogiline skaala Indrek.O R2

  • 4600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Kestus 4.6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Periood Maal oli vulkaanilist aktiivne. Maad tabasid meteoriidisalud. Sellest perioodist kivimeid on leitud Gröönimaal, Kanadast ja Austraaliast. Perioodi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • 4500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Maa põrkus kokku suure tavaekehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.
  • 4000 BCE

    Arkhaikum

    Arkhaikum
    Arkhaikumi meredes arenesid algelisedaluvormid. Arkhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stormatoliidid - mikroorganismide, sealhulgas tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum

  • 3800 BCE

    Elu teke

    Elu teke
    Esimene elu arenes oletatavalt 3.8 mld aastat tagasi veealustes leeliselementides ning põhines tõenäoliselt pigem RNA-l kui DNA-l. Seal elasid ürgbakterid ehk arhed, kelle jälgi on leitud 2,5 miljardi aasta vanustest ladestustest.
  • 3500 BCE

    Stromatoliitide teke

    Stromatoliitide teke
    Stromatoliidid hakkasid arenema 3.5 mld aastat tagasi. Praegu võib neid kohata nt Austraalias. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
  • 2500 BCE

    Proterosoikum

    Proterosoikum
    Hapnikusisaldus ookeanide pinnakihis ja atmosfääris suurenes tänud fotosünteesivate tsüanobakteritele. Aegknna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline Edicara elustik. mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajad kui ka välja surnud organismirühmad.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • 2100 BCE

    Mitmerakuliste organismide teke

    Mitmerakuliste organismide teke
  • 1500 BCE

    Eukarüootide areng

    Eukarüootide areng
  • 542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, kaasa arvatud suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Planktiliste vetikate hulk kasvas, mis olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Paljudele loomadele kujunes ka mineraalne toes, näiteks välisskelett. Saak- ja röövloomade üheaegset evolutsiooni nimetatakse ka evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks.
  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • 530 BCE

    Esimesed kalad

    Esimesed kalad
  • 485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Troopikameredes oli rikkalik elustik (käsijalgsed, korallid jt). Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid siis hakkas kiiresti jahenema ning ajastu lõppes jääajaga. Jäätumise tõttu alanes ookeanipind kuni 100 m võrra ja selle tõttu muutusid paljud madalmered kuivaks maismaaks. See tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
  • 470 BCE

    Esimesed maismaataimed

    Esimesed maismaataimed
  • 443 BCE

    Silur

    Silur
    Kujunesid rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, need olid väikesed, lihtsa ehitusega ja kasvasid niisketel aladel. Esimesed loomad maismaal, nt tuhatjalgsed ja skorpionid.
  • 419 BCE

    Devon

    Devon
    Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid suurteks ja olid tolleaegsed tippkiskjad. Tekkisid metsad ja selgroogsed kahepaiksed loomad, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.
  • 385 BCE

    Esimesed metsad

    Esimesed metsad
  • 370 BCE

    Esimesed kahepaiksed

    Esimesed kahepaiksed
  • 359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Sellel ajastul katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva mõningate taimede hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel kujunesid kivisöelademed. Sellisel hulgal kivisütt ei ole ühelgi teisel ajastul tekkinud. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid ning ilmusid esimesed roomajad.
  • 299 BCE

    Perm

    Perm
    Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kõrbega ja seal oli karm kliima. Sellistes tingimustes olid enamasti aind roomajad. Sellel ajastul
    suurenes taimestikus paljasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kus kadus 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
  • 252 BCE

    Triias

    Triias
    Ajastu alguses oli elustik permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest üsna liigivaene, kuid ajapikku ilmusid siiski esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomrühmaks maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad ning meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesososikum ehk keskaegkond

  • 225 BCE

    Dinosauruste ilmumine

    Dinosauruste ilmumine
  • 201 BCE

    Juura

    Juura
    Peamised loomad olid dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Juura ajastu meredes elasid tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
  • 201 BCE

    Imetajate ilmumine

    Imetajate ilmumine
  • 150 BCE

    Esimesed linnud

    Esimesed linnud
  • 145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti maismaa. Valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Lõpus toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
  • 135 BCE

    Esimesed roomajad

    Esimesed roomajad
  • 133 BCE

    Esimesed õistaimed

    Esimesed õistaimed
  • 100 BCE

    Esimesed mesilased

    Esimesed mesilased
  • 66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Pärast dinosauruste ja teiste hiidimetajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Paleogeeniajastu alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel, kuid ajapikku kliima hakkas järjest enam jahenema. Kujunesid välja ka preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • 65 BCE

    Dinosauruste väljasuremine

    Dinosauruste väljasuremine
  • 45 BCE

    Esimesed jänesed

    Esimesed jänesed
  • 23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Liemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud jt. Kujunesid välja tänapäevased linnud ja imetajad. Aafrikas ilmusid inimeste eellased. Kliima jahenes oluliselt ja tõi kaasa mitmeid jäätumisi.
  • 18 BCE

    Kasside teke

    Kasside teke
  • 3 BCE

    Inimahvide teke

    Inimahvide teke
  • 2 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Ajastu algused ilmusid perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese tekkimiseni. Välja surid paljud imetaja- ja linnuliigid, näiteks mammut ja dodo.