Geokronoloogiline skaala Helerin R1

Hadaikum

4600 BCE

Algas maa kujunemine, sellest ajast pärit kivimeid on väga vähe alles neid on leitud Gröönimaalt, Kanadast ja Austraaliast. Oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood, mitmed meteoriidisajud. Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor ja ookeanid.Umbes 100 milj, aastat peale Maa moodustamist põrkus ta kokku taevakehaga millest tekkis maa kaaslane kuu. Atmosfääri peamised koostisosad olid vesi, heelium jne.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Meredes hakkasid arenema algelised eluvormid, peetakse elu teke ajastuks täpsemalt 3,8 mld, arhaikumi ladestustest on pärit kõige vanemad leitud stromatoliidid. Ka Arhaikum saab jaotada neljaks aegkonnaks: Neoarhaikum,Mesoarhaikum,Paleoarhaikum,Eoarhaikum. Atmosfäär koosnes peamiselt metaanist, ammoniaagist, lämmastikust jne.Arhaikumis atmosfäär veel ultraviolettkiirgust ei neelanud ja elu sai areneda üksnes vee all. Arhaikumi kivimitest on valdavad moondekivimid

Arhaikum e ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Proterosoikum kujutab endast ajaperioodi, mil toimus Maa keskkonna, biosfääri hapnikuga rikastumine,Kuna toimus fotosüntees tänu tsüanobakteritele suurenes atmosfääris ja ookanides hapnikusisaldus, leidis aset mitu globaalse ulatusega jääaega ning hakkasid levima esimesed päristuumsed ja keerulised mitmerakulised eluvormid. Lisaks tardkivimitele ja süvamerelistele setetele esineb ka palju madalate sisemerede setteid. atmosfääris tõusis O2 kontsentratsioon tänapäevase protsendini.

Proterosoikum e agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Ajastu 545-485 mil. aastat tagasi. Tekkisid peamised organismide ehitustüübid ning loomadehõimkonnad mis on ka tänapäeval. Kasvas kiirelt vetikate hulk, kes oma korda olid toiduks loomastikule. Ilmus uusi selgrootute rühme: käsnad, ainuõõsed, käsijalgsed jne. Tekkis loomadel mineraalne toes. Toimus saak- ja röövloomade üheaegne evolutsioon.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 2 BCE

paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Ajavahemik 488–443 miljonit aastat tagasi. Soojades troopilistesmeredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed,korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ordoviitsiumi ajastul jätkus kambriumis alguse saanud Kaledoonia kurrutus, mille käigus tekkis näiteks Skandinaavia mäestik.Kliima valdavalt soe aga ajastu lõpul toimus kiire jahenemine ning tuli jääaeg, mis tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra,mistõttu paljud madalmered muutusid maismaaks. Toimus massiline mereelustiku väljasuremine

Silur

443 BCE

Ajastu mis kestis 443-419 milj. aastat tagasi. Siluri alguseks loetakse Ordoviitsiumi–siluri väljasuremist, mille käigus suri välja 60% meres elanud selgrootute liikidest. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallideja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad.Maismaal jätkus taimede asustamine, tekkisid luukalad, esimesed maismaataimed, mis paiknesid üldiselt veekogude vahetus läheduses, maismaad hakkasid asustama ka loomad esimesed olid-tuhatjalgsed,meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Aastatel 419-359 milj. aastat tagasi. Kalade suur domineerimine, troopikameredes rikkalik põhjaelustik(okasnahksed,trilobiidid), Rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suurteks ning olid põhilised tippkiskjad, Ajastu lõpus oli maismaataimestik madal ja hõre kuid ajastu lõpuks olid juba tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed selgroogsed kes olid võimelised lühikest, aega seal hakkama saama,Hilisdevoni suur väljasuremine leidis aset umbes 375–360 miljonit aastat tagasi

Karbon teise nimetusega kivisöeajastu

359 BCE

Aastatel 359-299 milj. aastat tagasi. Maismaad katsid metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured eellased. Üleujutatavatel aladel-mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puudest tekkisid kivisöelademed. Sellisel hulgal kivisütt ei olnud tekkinud ühelgil muul ajastul.Maismaale ilmusid esimesed roomajad, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Sel ajastul elanud Arthropleura oli suurim maismaalülijalgne Maa ajaloos(2,6m). Maa mandrimassiivid olid ühendatud

Perm

299 BCE

Aastatel 299-252 milj. aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, ümbritses Panthalassa ookean. Siseala oli kaetud kuiva kõrbega, karm kliima, Ülekaalus maismaal olid roomajad kuna nad pidasid elutingimustele kõige paremini vastu.Taimestikus suurenes paljasseemnetaimed ning meredes luukalade osakaal. Selle ajastu lõpus toimus Maa ajaloo suurim väljasuremine, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. Üheks põhjuseks toodakse Siberis pika aega väldanud vulkaaniline tegevus.

Triias

252 BCE

Aastatel 252-201 milj. aastat tagasi.Toimus mandri lahknemine. Elustik liigivaene kuna Maal läks 10 miljonit aastat, et suurest välasuremisest taastuda. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpus toimunud väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. Maismaal kasvasid paljasseemnetaimed, eriti hõlmikpuud, palmlehikud ja seemnesõnajalad. Morganucodon oli esimesi imetajasarnane loom.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Aastatel 201-145 milj. aastat tagasi. Ilmuvad esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elab palju merelisi roomajaid(ihttüosaurused ja plesiosaurused).Meredes elas juba ka tänapäeva tüüpi kalu. Maismaa oli kaetud paljaseemnetaimedest koosneva metsaga. Ammoniidid olid meredes elanud spiraalse kojaga peajalgsed limused. Pterosaurused e tiibsisalikud olid levinud lennuvõimelised roomajad kelle vanimad liblikafissiilid on juura ajastu kivimitest.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, kes vallutasid maismaa ökonisid ning hakkasid domineerima Maa maismaataimestiku.Ookeanid ja mered olid asustatud plesio- ja ihtüosaurustega, rudistide levik vees. Arenesid uued imetaja-ja linnuriigid aga valitsesid ikka dinosaurused.Archefructus kõige esimene teadaolev õistaim. 100 milj. aastat tagasi tekkisid esimesed mesilased. Kriidi lõpus toimub meteoriidiplahvatus mille tõttu algab massiline väljasuremine mille käigus hävisid dinosaurused,merelised roomajad jt.

Paleogeen

66 BCE

66-23 milj. aastat tagasi.Pärast dinosauruste ja hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon.Imetajad kasvasid liigirikkas rühmaks. Enamasti asuti elama maismaal, vaalade eelased aga merre.Ilmusid esimesed primaadid.Alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad. Seejärel kliima jaheneb ning valdavaks muutuvad heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rehumaad-preeriad,savannid mis asendasid seniseid metsi. 50 milj aastat tagasi jäneste teke ja ka kasside teke

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 2 BCE

Neogeen

23 BCE

23-2,5 milj. aastat tagasi. Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandavad tänapäevase ilme. Laiemalt levisid maod, konnad,laululinnud ning ka rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. aafrikast hakkasid ilmuma varased homiidid-inimeste eellased. Maa kliima jahenes korduvalt, mis tõi kaasa mitmeid jäätumisi.Poolustele tekkis jääkate. Moodustusid kõrged mäeahelikud nagu Alpid,Himaalaja,Kaukasus jt. Inimahvide teke

Kvaternaar

2 BCE

Kvaternaar algas 2,588 ± 0,005 miljonit aastat tagasi ning kestab jätkuvalt. Ilmusid inimese vahetud eellased-perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänaste Homo sapiensi tekkimiseni. Sella aja jooksul on välja surnud palju imetajaid(mammutid,karvane ninasarvik) ja linnuliike(dodo,moa). Üheks väljasuremis põhjuseks peetakse inimese üha kasvava mõjuga plaaneedi elustikule, samuti suured kliimamuutused(mammutid kes on elevantide lähedased sugulased).