10 interesting facts about the geological time scale

Geokronoloogiline skaala Jaroslav BK

  • Hadaikum
    4600 BCE

    Hadaikum

    Maa kujunemine, vaulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest ajast pärit kivimeid on säilinud Kanadas, Gröönimaal ja Austraalias.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • Kuu teke
    4500 BCE

    Kuu teke

    Suur taevakeha põrkus Maaga
  • Arhaikum ehk ürgeoon
    4000 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Meredes arenesid algelised eluvormid, tekkisid Maa vanimad stromatoliidid
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • Proterosoikum ehk agueoon
    2500 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

    Suurenes ookeanite ja atmosfääri hapnikusisaldus, toimimus mitu suurt jäätumist, ilmus pehmekehaline elustik.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • Kambrium
    542 BCE

    Kambrium

    Kasvas suur vetikate hulk, Ilmusid paljud selgrootute rühmad, kujunes välisskelett trilobiitidel.
  • Esimesed kalad
    542 BCE

    Esimesed kalad

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Franerosoikum

  • Ordoviitsium
    485 BCE

    Ordoviitsium

    Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaa taimed. Soe kliima, aga ajastu lõpus oli jääaeg. Mereelustiku massiline väljasuremine.
  • Esimesed maismaaaimed
    485 BCE

    Esimesed maismaaaimed

  • Silur
    443 BCE

    Silur

    Tekkisid käsnade, korallide ja lubivetikate rifid, ujusid primitiivsed kalad. Väiksed taimed lihtsa ehitusega, kasvasid üleujutatud aladel. Esimesed loomad maismaal: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
  • Devon
    419 BCE

    Devon

    Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Šelfimerede äärealadel olid suured rifid. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad olid tippkiskjad. Ajastu lõpus tekkisid esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed.
  • Karbon
    359 BCE

    Karbon

    Tekkisid võimsad metsad. Metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
  • Perm
    299 BCE

    Perm

    Tekkis hiidmanner Pangaea. Manner oli kaetud kuiva kõrbega, kus oli karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Suurenes paljasseemnetaimete osakaal. Ajastu lõpes Maa ajaloo suurima väljasuremisega.
  • Triias
    252 BCE

    Triias

    Elustik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ning nad muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • Dinosauruste ilmumine
    250 BCE

    Dinosauruste ilmumine

  • Juura
    201 BCE

    Juura

    Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides oli rohkelt merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud paljaseemne taimedest koosneva metsaga.
  • Kriit
    145 BCE

    Kriit

    Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused ja paljud merilised roomajad. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
  • Paleogeen
    66 BCE

    Paleogeen

    Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad muutusid liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Kliima jahenemine.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • Neogeen
    23 BCE

    Neogeen

    Mandrite geograafia omandas tänapäevase ilme. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid esimesed inimese eellased. Oluliselt jahenes Maa kliima. Poolustel kujunes jääkate.
  • Kvaternaar
    2 BCE

    Kvaternaar

    Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Kvaternaari jooksul on valja surnud palju imeteja- ja linnuliike.