Geokronoloogiline skaala Mirko Must R2

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Periood Maal oli vulkaaniliselt aktiivne. Maad tabasid meteoriidid. Sellest perioodist kivimeid on leitud Gröönimaal, Kanadast ja Austraaliast. Perioodi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Kestus 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestustest on pärit vanimad stromatoliidid. Paljudest tromatoliitidest on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Kestus 2,5 mld kuni 0,542 mld aastat. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult kaetud jääga. Aegkonna lõpus tekkis pehmekehaline elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

547 BCE

Kestus 542 mln kuni 485 mln aastat. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvas planktiliste vetikate hulk, loomariiki ilmus uusi selgrootute rühmi, paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestus 485 mln kuni 443 mln aastat. Soojades troopikameredes oli rikkalik elustik. Esimesed maismaataimed. Kliima oli algul vadavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumise tagajärjel toimus ookeanipinna alanemine, paljud madalmered muutusid kuivaks maismaaks. Elualasid vähenes, see tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Kestus 443 mln kuni 419 mln aastat.Sellel ajastul kujunesid soojades meredes käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid ning ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist need kasvasid niisketel ning üleujutatavatel aladel. Taimed olid lihtsa ehitusega ja väikesed. Maismaad hakkasid asustama ka loomad.

Devon

419 BCE

Kestus 419 mln kuni 359 mln aastat. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Meredes ja järvedes elavad kalad kasvasid väga suureks, olid tippkiskjad. Ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Kestus 359 mln kuni 299 mln aastat. Maismaad katsid võimsad metsad. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Kestus 299 mln kuni 252 mln aastat. ekkis hiidmanner Pangaea, seda ümbritses Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud oli kaetud kuiva kõrbega, kus oli karm kliima. Ülekaalus olid roomajad, kes olid võimelised sellistes tingimustes elama. Taimestikus suurees paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõpus toimus Maa ajaloo suurim väljasuremine.

Triias

252 BCE

Kestus 252mln kuni 201 mln aastat. Elustik oli liigivaene ajastu alguses, sest kulus aega, et taastuda permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest. Ilmusid esimesed dinosaurused ning väljasuremise tõttu olid nad peamine loomarühm maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Kestus 201 mln kuni 145 mln aastat. Dinosaurused, imetajad, roomajad ja kahepaiksed vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elas tänapäevast tüüpi kalasid. Maismaa oli rohkesti kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Kestus 66 mln kuni 23 mln aastat.Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid maismaa ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega. Maismaal valitsesid dinosaurused. Arenesid uued imetajaliigid ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise tagajärjel hävisid dinosaurused, paljud merelised loomad ja nii edasi. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Kestus 66 mln kuni 23 mln aastat. Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad muutusid väikearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Enamik imetajaid elas maismaal. Algul oli kliima soe ja niiske, hiljem aga järk- järgult jahenes. Paleogeenis arenesid ulatuslikud rohumaad.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestus 23 mln kuni 2,5 mln aastat. Loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud samuti ka hiired ja rotid. Aafrikas ilmusid esimesed varased hominiidid. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Kestus 2,5 mln kuni 0 aastat. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad. Surid paljud imetajaliigid ja linnuliigid. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.