Eesti iseseisvumine. Ajajoon

By zorro_alice

  • I MS algus

    Gavrilo Princip tappis Austria-Ungari printsi Franz Ferdinandi ja vallandas sellega sõda, milles vastandusid juba varem relvastust kogunud ja sõjaks valmistunud riikide allianssi: Keskriigid ja Entante.

  • Saksamaa kuulutab sõda Venemaale

    I maailmasõjas osalesid ka eestlastest sõjaväelased, sest Eestimaa kubermang kuulus Venemaa koosseisu.
  • Period: to

    Veebruarirevolutsioon

    Tsaar Nikolai II loobus troonist, varem moodustunud Riigiduuma saadikud moodustasid Petrogradis Ajutise valitsuse. Revolutsioon levis üle kubermangude mitme päeva jooksul.

  • Eestlaste demonstratsioon Petrogradis

    Organiseeritud rahumeelne demonstratsioon toimus Ajutise valitsuse mõjutamiseks eesmärgiga autonoomia tunnistamist kiirendada.

  • Eestimaa Kubermangu autonoomia

    Autonoomia eelnõu ja demonstratsiooni järgselt kuulutati Ajutise valitsuse määrusega Eestimaa kubermangu autonoomseks. Kubermangu komissariks jäi Jaan Poska.
  • Period: to

    Eesti iseseisvuse välja kuulutamine

    21.02 koostas Eesti Maapäeva Vanematenõukogu "Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele".
    23.02 loeti manifest ette Pärnus Endla teatri rõdult.
    24.02 loeti manifest ette Toris ja Viljandis ning avaldati see Tallinnas.
    25.02 loeti manifest ette Tallinnas ja Paides

  • Bresti rahu annulleerimine

    Bresti rahuga kehtestati esimene vaherahu Saksa Keisririigi ja Venemaa Nõukogude Vabariigi vahel. Compiene'i rahuga loobus Saksamaa igasugustest Bresti rahu tingimustest. Saksamaal toimuv revolutsioon andis Venemaale võimaluse Bresti rahu annulleerida, mida riik ka tegi, ning hakata kaotatud alade tagasi võitma.

  • Punaarmee 2. rünnak Narvale, mida loetakse Vabadussõja alguseks

    Rünnaku tagajärjel hõivas Punaarmee Narva
  • Period: to

    Eesti Vabadussõda

  • Eesti Töörahva kommuni välja kuulutamine Narvas

  • Inglise eskaader Tallinnas

    Inglase vallutasid venelastelt kaks hävitajat ja andsid need üle Eesti mereväele, said nimeks Lennuk ja Vambola. Sakslastelt saadi üks suurtükipaat, nimetati Lembituks. Peale selle kohandati hulk väiksemaid laevu mereväe tarbeks. Johan Pitka juhtimisel korraldati punaste tagalasse meredessante. Eestis oli nüüd ülemvõim merel.
  • Period: to

    Läbimurre ja pealetung

    1. jaanuaril purustas 1. soomusrong Punaarmee pataljoni Viru rindel
    2. jaanuar vallutati tagasi Tapa
    3. jaanuar vallutati tagasi Tartu
    4. jaanuaril vallutati tagasi Narva 1.veebruaril vallutati Valga ja Võru, 4.veebruaril Petseri. Seega Eesti territoorium vaenlastest vaba.
  • Period: to

    Landeswehri sõda

    1. aprillil panid baltlased Liepajas toime riigipöörde
    2. mail vallutasid sakslased von der Goltzi juhtimisel Riia
    3. juunil puhkes Eesti vägede (+ Läti brigaad) ja Baltisaksa Landeswehri (+ Saksa rauddiviis) vahel sõjategevus 19.-22.juuni Cesise all - Võnnu lahing, eestlased ja lätlased võitsid, Võidupüha
    4. juuli - sakslased andsid alla

  • Asutava Kogu valimised

    AK võttis vastu deklaratsiooni
    Eesti iseseisvusest ja määras kindlaks vabariigi valitsemise ajutise korra.
    Asuti ette valmistama maaseadust (võeti vastu oktoobris 1919) ja põhiseadust (võeti vastu juunis 1920).
  • Period: to

    Suur mai pealetung

    1. mail läks Narva alt pealetungile Vene Põhjakorpus - Judenitš. Eestlased toetasid dessantidega rannikul, jõuti Petrogradini. Pealetung Pihkva all - üle 1000 eesti punase küti tuli üle, 25.mail vallutati Pihkva. Pealetung Lätis - esialgu eesmärgiks vaid Volmari ja Aluksne hõivamine, kuid pealetung edukam ja 5. juunil vallutati Jekabpils.

  • Tartu rahu

    Venemaa tunnustas Eesti riigi sõltumatust ja iseseisvust
    Eestil pole osa Venemaa võlgades
    Eesti osa Venemaa kullafondist 15 milj. kuldrubla
    evakueeritud varad tagastatakse