Eesti iseseisvumine

  • Period: to

    Esimene maailmasõda

  • Period: to

    Venemaa Veebruarirevolutsioon

    Troonist loobus keiser Nikolai II ja moodustus Venemaa Vabariik, mida asus juhtima Ajutine Valitsus eesotsas vürst Lvoviga.
  • Period: to

    Eestlaste demonstratsioon Petrogradis

    Eestlaste demonstratsioon Petrogradis oli 1917. aasta vkj 26. märtsil/ukj 8. aprillil Petrogradis korraldatud meeleavaldus, millega sooviti mõjutada Venemaa Ajutist Valitsust kinnitama seaduseelnõu Liivimaa kubermangu eestlastega asustatud põhjaalade liitmiseks Eestimaa kubermanguga ning ühtse autonoomse Eestimaa kubermangu moodustamist. Ametlikult korraldati rongkäik Eesti talurahva vabastamise mälestuseks.
  • Period: to

    Eestimaa saab autonoomsuse

    Eesti kubermang sai Venemaa keisririigist autonoomsuse, millega liitis eestlaste asutatud alad üheks; Eestit hakkas juhtima eesotsas Jaan Poskaga Venemaa Ajutine Valitsus.
  • Period: to

    Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu

    Loodi nõuandva kogune juurde kubermangu komissarile Poskale peale Eestimaa- ja Liivimaa põhjaosa eesti elanikkonnaga kubermangude liitmist. Esimene koosolek peeti 14. juulil 1917 Toompea lossi Valges saalis. Lõpetas tegevuse seoses Asutava Kogu kokkutulemisega.
  • Period: to

    Oktoobrirevolutsioon Venemaal

    Riigipööre, mille käigus bolševikud kukutasid Venemaa Ajutise Valitsuse. Sellest sai alguse Nõukogude Venemaa ja seejärel Nõukogude Liit.
  • Period: to

    Eestimaa Päästekomitee

    Eestimaa Päästekomitee loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veebruaril 1918 olukorras, kus Nõukogude Venemaa väeüksused, olid Eestist lahkumas ning Saksa armee lähenemas. Eestimaa Päästekomiteele anti kogu riiklik võim Eestis. Liikmeteks olid Päts, Vilms ja Konik. 24. veebruaril 1918 nimetas ametisse Eesti Ajutise Valitsuse.
  • Period: to

    Eesti iseseisvumine

    Tuldi kokku, et kasutada vaba hetk, kui sakslased olid just peale tungimas Sakus ja venelased olid taganemas, kiirelt iseseisvuse kuulutamiseks.
  • Period: to

    Compiègne'i vaherahu

    Lepingu tulemusena pidi Saksamaa lõpetama tegevuse läänerindel ning koondama väed tagasi riigipiiri taha, ei loetud teda alistatuks. Pidi vahetama vange ning hüvitama kahjusid.
  • Period: to

    Narva lahing

    Narva lahing toimus 28. novembril 1918 Narva linna juures sellest lahkuvate Saksa väeüksuste, 4. jalaväepolgu ja Nõukogude Venemaa Punaarmee, sealhulgas selle koosseisus olnud Eesti kütivägede vahel, millega algas Eesti Vabadussõda. Lahingu käigus vallutas Punaarmee Narva ja Jaanilinna. Tulemusena kuulutatakse välja Töörahva Kommuun.
  • Period: to

    Eesti Vabadussõda

    Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline konflikt, tulemusena pidi Venemaa igaveseks ajaks igavesti Eestist loobuma.
  • Period: to

    Narva vabastamine

    Eestlaste ja vabatahtlikest soomlaste koostööl suudeti Narva punavägedest vabastada.
  • Period: to

    Võnnu lahing

    Toimus Põhja-Lätis eestlaste ja sakslaste vahel. Lõppes eestlaste võiduga, selle pärast tähistatakse 23. juunit võidupühana tähistamaks eestlaste võitu sakslaste 700 aastase orjapidamise üle.
  • Period: to

    Tartu rahu

    Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.