-
Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookean. -
-
Maa põrkus kokku suure taevakehaga ja tekkis Kuu. -
Kestis 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid, mis on mikroorganismide, tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud bakterifossiile -
-
Ühisest esivanemast tekkisid bakterid ja arhed. -
Kestus 2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi. Fotosünteesivad tsüanobakterid tekitavad atmosfääri ja ookeanide pinnakihis hapnikusisalduse suurenemist. -
-
-
Eukarüootide seas evolutsioneerusid nii taimed, seened kui ka hulkraksed loomad. -
Kestus 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Sellesse loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad, näiteks käsnad ja käsijalgsed. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, näiteks tigudel ja karpidel tekkisid kojad. -
-
-
-
Kestus 485 mln kuni 443 mln aastat tagasi. Ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine. See lõppes jääajaga, mis tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra ning muutis madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine põhjustas mereelustiku massilise väljasuremise. -
-
Kestus 443 mln kuni 419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid rifid, mille ehitasid käsnad, korallid ja lubivetikad. Seal ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Need varased maismaataimed olid väikesed, lihtsa ehitusega ja kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. -
Kestus 419 mln kuni 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Kalad asustavad paljud järved ja mered. Ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed. -
-
-
Kestus 359 mln kuni 299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid suured metsad, kus kasvasid tänaüäeva osjade, koldade ja sõnajalgade puukujulised eellased. Üleujutavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis ka lennuvõime. Maismaale tekkisid esimesed roomajad. -
Kestus 299 mln kuni 252 mln aastat tagasi. Ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Suurenes paljasseemnetaimede arv, meredes tekkis luukalade osakaal ja maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maal elavatest liikidest. -
-
-
Kestus 201 mln kuni 145 aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, kilpkonnad ja krokodillid. Ookeanis elas rohkelt merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
-
-
Kestus 145 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Ajastul ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused ja arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimunud väljasuremise ajal hukkusid dinosaurused, paljud merelised roomajad ja teised. Seda põhjustas meteoriidiplahvatus. -
-
-
Kestus 66 mln kuni 23 mln aastat tagasi. Pärast dinosauruste ja teise hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal. Ilmusid ka esimesed primaadid. Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske ning hakkas järk-järgult jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad. -
-
-
-
Kestus 23 mln kuni 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Ajastu jooksul jahenes Maa kliima, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
-
-
-
Algas 2,5 mln aastat tagasi. Ajastu alguses ilmusid inimese eellased, ehk perekond Homo esindajad. Ajastu jooksul surid välja palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
