-
Aastal 1337 nõudis Prantsusmaa kuningas Philippe VI Akvitaaniat Akvitaania hertsogilt ja Inglismaa kuningalt Edward III-lt tagasi. Edward omakorda nõudis Prantsusmaa kuninga tiitlit, oma emapoolse vanaisa kuningas Philippe'i järglase õigustes. See päästis valla Saja-aastase sõja, milles nii Plantagenetid kui ka Valois'd nõudsid ülemvõimu Akvitaania üle Prantsusmaa kuningana.
Allikas:Vikipeedia
Foto:https://et.wikipedia.org/wiki/Edward_III -
Inglismaa kuningas Edward III tungis koos 15 000 mehega ( enamuses relvastatud vibukütid) Prantsusmaale ja liikus kiiresti edasi. Prantsusmaa kuningas Philippe VI lubas inglastel võitluspaiga valida ning kaotas Crécy lahingu, kuigi omas kolmekordset ülekaalu. Kahjuks oli tema sõjapidamine vanamoodne, võrreldes inglastega.
Allikas:Vikipeedia
Foto:https://et.sodiummedia.com/4170813-when-was-the-battle-of-crecy -
Must surm oli inimajaloo üks kõige laastavamaid katkupandeemiaid, mille põhjustajaks peetakse katkubakterit. Musta surma katkuepideemia sai alguse arvatavasti Hiinast ning levis nakatunud näriliste ja inimeste kaudu Konstantinoopolisse, Indiast Krimmini ja 1347. aastal Veneetsiasse, Genovasse ja Sitsiiliasse. Selle tagajärjel suri katku hinnanguliselt 75–200 miljonit inimest. Euroopas, kus pandeemia tippaeg oli aastatel 1346–1353, suri sellesse 30–60% elanikkonnast.
Allikas:Vikipeedia -
Poitiers' lahing, ka Tours'i lahing, oli kokkupõrge frankide, keda juhtis Karl Martell, ja araablaste vahel 732, mille võitsid frangid. Seda lahingut on tihti peetud keskaegse Euroopa ajaloos üheks kõige otsustavamaks, kuna see peatas islami ekspansiooni ning kindlustas Frangi riigi püsimajäämise, millest hiljem tekkisid Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia.
Allikas:Vipkipeedia
Foto:https://objektiiv.ee/tana-1283-aastat-tagasi-peatasid-frangi-ruutlid-moslemite-invasiooni-laane-euroopasse-2/ -
- aasta revolutsioon Prantsusmaal, mõnikord ka Veebruarirevolutsioon (révolution de Février), oli üks revolutsioonilaineid Euroopas. Prantsusmaal lõpetasid revolutsioonilised sündmused Juulimonarhia (1830–48) ja viisid Prantsuse Teise vabariigi loomiseni. Allikas:Vikipeedia Foto:http://sekisei792.livedoor.blog/
-
Olles kord osa keskaegsest Frangi riigist, langes Flandria järk-järgult Inglismaa ja siis Hispaania kontrolli alla. Kui Prantsuse sõjaline võim Bourbonide Päikesekuninga Louis XIV (1638–1715) ajal kasvas, läks ajaloolise Prantsuse Flandria osa kuningriigile.
Allikas:Vikipeedia
Foto:https://www.historytoday.com/archive/fall-calais -
Jeanne d'Arc sündis Jacques d'Arci ja Isabelle Romée tütrena Domrémy külas, mis tollal kuulus Bari hertsogkonda, hiljem läks Lotringi alla ja nimetati Domrèmy-la-Pucelle'iks.
Enda sõnul nägi ta esimest korda ilmutust 13-aastasena, kui talle olevat ilmunud püha Katariina ja öelnud, et ta peab ajama inglased Prantsusmaalt välja ja tooma dofääni Reimsist kroonimisele Pariisi.
Allikas:Vikipeedia
Foto:https://en.wikipedia.org/wiki/Joan_of_Arc_at_the_Coronation_of_Charles_VII -
Ta püüdis kohtuda Prantsuse sõjaväe juhtkonnaga, kuid esialgu lükati tema soov tagasi. Alles siis, kui ta oli õigesti ennustanud 12. veebruaril 1429 toimunud Heeringate lahingu tulemuse (Prantsuse ja Šotimaa väeüksused said lüüa mitu korda väiksemalt inglaste väelt ja loovutasid Orléansi), võeti teda kuulda.
Ta juhatas Saja-aastases sõjas edukas lahingus Prantsusmaa väeüksusi.
Allikas:Vikipeedia
Foto:https://ajalugu.ohtuleht.ee/962927/minevikuhetk-16-mai-jeanne-darc-kuulutati-puhakuks -
- mail 1430 langes ta Compiègne'i lähedal burgundlaste kätte vangi ning tema saatus jäeti inkvisitsiooni otsustada. Allikas:Vikipeedia Foto:https://et.wikipedia.org/wiki/Jeanne_d%27Arc#/media/Fail:Stilke_Hermann_Anton_-_Joan_of_Arc's_Death_at_the_Stake.jpg
-
Järgnesid pikad kohtuprotsessid, kus Jeanne üritas oma jumalatruudust kinnitada, kuid edutult. Süüdistatuna ketserluses põletati ta tuleriidal.
Allikas:Vikipeedia
Foto:https://www.pinterest.com/pin/442760207111392924/
