-
1917 aasta aluses lahvatas Petrogradis sõja sündmuse, valitsuse ebapopulaarsuse ning kibeda majandusliku olukora tõttu revulutsioon, mis jõudis mõne aja pärast ka eestisse. 23 veeb. 1917 algas Petrogradis üldstreik, mis kasvas kiiresti poliitiliseks välja astumiseks. 23 veebruaris andis erisõjaväeringkonna ülem kindral käsu avada demonstratide pihta hoiatustuli, milles keelduti ja sõjaväelased hakasid üle minema ülestõusnute poole. 27 veebruaril ühines mässava rahvaga kogu Petrogradi karnison.
-
Kinnita Venemaa aiutine valitsus Eesti aiutise omavalitsuse seaduse, millega Eesti sai ulatusliku Autonoomia. Ühtlasi ühendati senine Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhja osa üheks Eestimaa kubermanguks.
-
- sept. 1917. a. algas Lääne-Eesti saarte vallutamine Saksa vägede dessandiga Tagalahes. See oli saksa suurim dessantoperatsioon I Maailmasõjas. Maakonnanõukogu ja -valitsus aeti laiali. Oli alanud 14 kuud kestnud saksa okupatsioon
-
Kommunistid riigipööre Petrogradis, Tallinnas 1,dets. 1924 oli Nõukogudeliidu ebaõnnestunud võimu haaramis katse Eestis. Oktoobrirevolutsioon e. oktoobripööre oli Petrogradis 24.-26. okt. 1917 toiminud riigipööre, mille käigus bolševikud kukutasid Venemaa Aiutise Valitsuse. Sellest sündmusest sai alguse Nõukogude Venemaa, hiljem Nõukogude Liit.
-
28.nov 1917.a. kuulutab Eestimaa Kubermangu Aiutine Maanõukogu end kõrgemaks võimuks, mis oli esimeseks sammuks omariikluse suunas.
-
1917.a. nov. alanud Bresti rahu läbirääkimised Venemaa ning keskriikide vahel jooksid ummikusse. Saksamaa tühistas Venemaaga sõlmitud vaherahu ning teatas, et alustab 18 veeb. 1918 uut pealetungi idarindel. Uudis jõudis Tallinnasse 19. veeb. Maanõukogu vanematekogu kutsus seepeale "Estoniasse" kiiresti kokku poliitiliste liidrite koosoleku. Otsustati esimesel võimalusel Eesti vabariik välja kuulutada. Selleks moodustati Eestimaa Päästmise Komitee. liikmed: Esimees K. Päts, K. Konik ja J. Vilms.
-
Eesti Maapäeva Vanematenõukogu koostatud ja 21.veeb. 1918 vastu võetud Manifest kõigile Eestimaa rahvastele on Eesti vabariigi iseseisvusmanifest. Manifesti esimene avalik ettelugemine toimus 23.veeb. 1918 Pärnu Endla teatri rõdult. 25.veeb. loeti ette Tallinnas.
-
29.sept. 1918 algas Saksa keisririigi vägede okuparsioon Lääne-Eesti saarte vallutamiseks. 4.märtsiks jõudsid Saksa väes Narva.
-
Vabadusõda oli Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28.nov. 1918 - 3.jaan. 1920. Nõukogude Venemaaga. 28.nov 1918 alustas Punaarmee pealetungi piirilinnale Narvale ja sellega algas relvastatud konflikt Nõukogude venemaa ja Eesti vabariigi vahel.
-
Paju lahing oli Eesti Vabadussõja ajal 31.jaan. 1919 Eesti rahvaväe, Tartu - Valga gruppi ja Punaarmee Läti punaste küttide vahel Valga pärast toimunud lahing Paju mõisa all.
-
Võnnu lahing 19.-23 juuni 1919. Eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel. Võnnu lahind toimus Cesise lähistel Põhja-Lätis. Lahingu võitsid eestlased. Seda päeva, 23.juunit, tähistatakse eesti kalendris võidupühana.
-
2.veeb. 1920 sõlmiti Tartu Rahuleping Eesti vabariigi ja nõukogude Venemaa vahel, millega lõpetab Vabadussõda. Määrati Eesti idapiir ning nõukogude Venemaa tunnustas Eesti vabariigi iseseisvust.
-
Vene impeeriumi kooseisu kuulunud Eesti alal oli esimene parlamentaarne rahvaesindus Eestimaa aiutine Maanõukogu e. Maapäev. See tegutses 1917.a. 14. juulist- 1919. a. 23. aprillini, langetades kaalukaid otsuseid. Esimeheks valiti Artur Valmer, liikmeteks Jaan Tõnisson, Jüri Vilms, Konstantin Päts, jt. Eesti Maavalitsus oli Eestimaa kubermangu valitsus 2. aug. - 24. veeb. 1918.
