-
-
Maa teke, kivimid säilinud Kanadas, Gröönimaal ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne. Sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpuks kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookean. -
-
Üks kõige tuntumaid ja aktsepteeritumaid teooriaid Kuu tekkeks on Theia hüpotees, mis põhineb ideel, et umbes 4,5 miljardit aastat tagasi põrkas Maaga kokku teine planeet nimega Theia. Selle tohutu kokkupõrke tagajärjel paiskus suur hulk materjali Maalt ja Theialt kosmosesse ning see materjal kogunes lõpuks kokku moodustades Kuu. -
4 miljardit kuni 2.5 miljardit aastat tagasi. Sellel perioodil tekkisid esimesed eluvormid. Sellest ajast on pärit vanimad stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. -
-
Tekkis 3.8-3.5 mld aastat tagasi, sellele vahemikule viitavad kõige vanemad stromatoliidid -
-
Tsüanobakterite fotosünteesimise tõttu suurenes atmosfääri ja merede hapnikusisaldus, mistõttu sai evolutsioon kiireneda. Tekkisid mitmerakulised organismid. Lahknesid bakterid, ahred ja eukarüoodid. Toimus mitu suurt jäätumist, kus suur osa Maast oli kaetud jääga. -
-
-
Leitud USA-s, Michiganis -
-
Kestis 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, suurem osa tänapäevastest loomahõimudest ja paljud selgrootute rühmad. Seda väga kiiret evolutsiooni nimetatakse kambriumi plahvatuse nime all. Kasvas planktiliste vetikate arv. Mitmetel loomadel tekkis ka mineraalne toes. -
-
-
-
Kestis ajavahemikul 485 miljonit - 443 miljonit aastat tagasi. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääaja ja mereelu massilise välja suremisega -
-
Kestis 443 miljonit kuni 419 miljonit aastat tagasi. Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsad, kasvasid niisketel ja sageli üleujutatavatel aladel. Esimesed loomad tulid maismaale, nagu tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
-
Kestis 419 miljonit kuni 359 miljonit aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik, paljud kalad kasvasid väga suureks. Ilmusid esimesed kahepaiksed, tekkisid esimesed metsad. -
-
-
Kestis 359 kuni 299 miljonit aastat tagasi. Sellel ajal katsid maismaad kolossaalsed metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, sõnajalgade ka koldade hiiglaslikud eellased. Üleujutatud aladel surnud puudest kujunesid kivisöe lademed. Sellel ajajärgul tekkis teiste ajajärkudega võrreldamatu kogus kivisütt. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, sealhulgas 2.5 meetri pikkune Arthropleura, osal putukatest tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Oli kõige suurem maismaalülijalgne Maa ajaloos, ulatudes kuni 2.5 meetrini. Eksisteeris 345-290 mln a t. -
Kestis 299 mln kuni 252 mln a t. Tekkis hiidmanner Pangaea. Hiidmandri sisealas oli kuiv kõrb karmi kliimaga. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid seal elada. Permi ajastu Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kus suri 95% Maad asustanud liikidest. -
Kestis 252-201 mln aastat tagasi. Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine lasi neil muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad. -
-
-
Kestis 201 miljonit aastat tagasi kuni 145 miljonit aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, roomajad ja kahepaiksed vahetasid aegamööda välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed krokodillid, linnud ja kilpkonnad. Meredes elasid tänapäeva tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
-
Kestis 145 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste, ihtüosauruste, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued linnu- ja imetajaliigid. Ajastu lõpul toimus suur väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused ja merelised roomajad. -
-
-
Kestis 66 miljonit aastat tagasi kuni 23 miljonit aastat tagasi. Pärast hiidroomajate välja suremist algas paleogeenis imetajate ja lindude kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid välja suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid leas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu algul oli kliima soe ja niiske, kuid seejärel hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud preeriad ja savannid. -
-
-
-
-
Kestis 23 miljonit kuni 2,5 miljonit aastat tagasi. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima konnad, maod, laululinnud, hiired ja rotid. Kujunesid välja tänapäevased linnud ja imetajad. Aafrikas ilmusid varased inimlased. Ajastu jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mille tõttu toimus mitmeid jääaegu. Poolustel kujunes jääkate. -
-
Kestab ajavahemikul 2.5 miljonit aasta tagusest ajast kuni tänapäevani. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo, kelle evolutsioon on viinud tänapäeva inimese tekkeni. Ajastu jooksul on välja surnud paljud liigid, kelle suremist seostatakse inimese tegevusega.