-
Generaalstaatide kokkukutsumine
Generalistid (Prantsusmaa vaste Briti parlamendile) kukub kokku, kui "rahvast" esindava kolmanda seisuse liikmed moodustavad oma Rahvusassamblee, et teha kampaania põhiseaduse reformi eest. See oli julge väljakutse kuninga autoriteedile. -
Bastille'i vallutamine
Rahvas ründas Bastille’i vanglat nõudes relvi ja vabastades vange. See sündmus sümboliseeris rahva vastupanu monarhiale ning sellest sai revolutsiooni alguspunkt. -
Inimõiguste deklaratsiooni vastuvõtmine
Asutus, mida tunti Rahvusassambleena, võttis vastu inimõiguste deklaratsiooni. -
Kuninga põgeneimine
Kuningas Louis XIV üritas põgeneda Pariisist ja Prantsusmaalt, maskeeridedes end teistesse riietesse. Kohalilud aga tundsid ta ära võpakirja järgi (kus oli tema pilt suuresti peal), kui ta tõllaga juba peaaegu Prantsusmaa territooriumilt lahkunud oli. -
Põhiseadus
Asutav Kogu võttis vastu Prantsusmaa esimese konstitutsiooni, mis määras täidesaatva võimu peaks endiselt kuninga, seda ilmselt seetõttu, et oli enamjaolt koostatud enne kuninga põgenemist. -
Prantsuse Vabariigi väljakuulutamine
Pärast pikka arutelu uue põhiseaduse toimimise üle võttis Prantsuse revolutsioon radikaalse pöörde, kui revolutsionäärid arreteerisid kuninga. Järgmisel kuul, 22. septembril 1792, asutati Rahvuskonvent. See kuulutas välja monarhia kaotamise ja asutas Prantsuse Vabariigi. -
Hirmuvalitsus
Pärast kuninga hukkamist alustas Prantsusmaa sõda erinevate Euroopa riikidega. See andis märku Prantsuse revolutsiooni kõige vägivaldsemast etapist. Rahvuskonvendi sisevõitlus viis radikaalsete Montagnardide võimulepääsuni. Sellega algas verine hirmuvalitsus (la Terreur), mis kestis aasta aega ja mille jooksul tapeti tuhandeid revolutsiooni väidetavaid vaenlasi. -
Kuninga Louis XIV hukkamine
Pärast monarhia kaotamist ja Prantsuse Vabariigi asutamist, määrati Louis XIV kohtu alla ja hukati giljotiinil kui reetur. -
Direktoorium
Prantsusmaal võttis võimu üle uus režiim - direktoorium. Sisepoliitiline olukord oli endiselt ebastabiilne, kuid seda vaigistbas armee, mida juhtis noor kindral Napoleon Bonaparte. Järgnes edukas sõjategevuse periood: annekteeriti praegune Belgia, Hollandi Vabariik alistus ning sõlmitakse rahu Preisimaa ja Hispaaniaga. -
Riigipööre
Bonaparte tühistab direltooroumi ja nimetab end Prantsusmaa "esimeseks konsuliks". See tähistab Prantsuse revolutsiooni lõppu ja Napoleoni ajastu algust.