-
1000 BCE
VANAAEG
Võim perekonnas läheb mehe kätte. Naine juhib kodust majapidamist ja kasvatab lapsi. Tärkas arusaamine, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos.
Mehe roll instrumentaalne – mees on toitja, hankija, distsiplineerija, juht.
Naise rolli nähti siis ja nähakse sageli praegugi emotsionaalsena.
Selgelt ilmneb antiikajal moraali topeltstandard:
mehe seksuaalelu on vaba, naise suhtes kehtivad kindlad reeglid, millest üleastumine on rangelt karistatav. -
476
KESKAEG
Abielu on majanduslik ja juriidiline ettevõtmine. Au sees oli mehelik võitlusvõime, jõud ja julgus. Naise saatuse määras suguvõsa. Mehed elasid keskmiselt 45 aastat, naised 10 aastat vähem. Noortest koosnev ühiskond väärtustas jõudu ja tervist. Laste suur suremus muutis lapse ja last ootava naise väärtuslikuks. Lapsed rakendati tööle kohe, kui nad selleks võimelised olid. Käsitöölise ja talupoja peres ei olnud lapsel tänapäevases mõistes lapsepõlve. -
1500
UUSAEG
Naises hakatakse nägema mehe kaaslast. Hakati tähtsustama perekonna loomise rituaalset poolt: laulatust ja pulmatseremooniat. Kasvas inimese tahe
teostada end töös ja jõuda edasi ametis. Kodu ja perekonna roll ühiskonnas
ning kasvatuses tõusis. Vallalisust peeti vääraks. XVI–XVII sajandil hakkas inimene
järk-järgult oma keha häbenema. Selge rollijaotus. Suurpere asendus üha sagedamini vanematest ja lastest koosneva üksusega. Perekonna loomist seostati üha enam emotsionaalse kokkusobivusega. -
TÄNAPÄEV
Eestis abiellumus suhteliselt
madal. Tuumperekond, kus Mehel ja naisel on võrdsed õigused. Üksikvanemate (põhiliselt üksikemade)
arv on Eestis olnud suur juba mitme põlvkonna jooksul. On tõusnud kodunt lahkumise ja oma leibkonnana elama asumise vanus. Laiendatud perekond, kus koos elab
üle kahe põlvkonna, on Eestis suhteliselt haruldane. Kasvas sünnitamise vanus. Laste saamist lükati edasi eelkõige majanduslikel põhjustel. Noorema sugupõlve kiirem küpsemine
ja areng.