Perekonna ajalugu

Vanaaeg

Period: 2 to 3

Matriarhaadi lagunemine, võim perekonnas mehe käes ja naise juhtida kodune majapidamine ning laste kasvatamine.

Juudi ehk heebrea ühiskond

3

Ühiskonna elukorraldust kajastab Piibel. Piibel ütleb, et perekond on kui jumalik tee isikliku rahu poole. Vanas Testamendis ilmneb selge rõõm inimese kehast ja seksuaalelust, keha pole midagi halba ja patust.

Abielu ja lapsed

3

Suguküpsus saabus 15. eluaastal. Sõlmiti abielu, kuhu kuulus korrastatud seksuaalelu. Üksi elavaid inimesi oli vähe. Leskedel lubati uuesti abielluda. Perekonnas olid olulised kohal lapsed. Vanematele rõhutati nende kohustust lapsi kasvatada ning lastele sisendati sõnakuulelikkust ja austust vanemate suhtes.

Antiikmaailm

Period: 3 to 4

Olid vastandlikud hoiakud: seksuaalne vabadus ja tsölibaat.
Mehe roll oli instrumentaalne ning naise roll oli emotsionaalne.
Oli moraali topeltstandard, kus mehe seksuaalelu oli vaba ja naiste suhtes kehtisid kindlad reeglid, millest üleastumine oli rangelt karistatav.

Antiik Rooma

4

Roomas valitses perekonda patriits. Nende kasutuses olid orjatarid ja lõbumajad ning ka homoseksuaalsus ei olnud keelatud. Naistel puudusid poliitilised õigused.

Antiik Kreeka

4

Naine oli kas abielus, ori või hetäär.
Hetäär oli vabade elukommetega haritud naine, kes oli koolitatud tagamaks mehele nii füüsiliselt kui vaimselt rahuldust pakkuvat kaaslust. Abielunaist õpetati vaid majapidamist korras hoidma. Orje ei õpetatud üldse.

Askees

4

Askees tekkis vastukaaluks seksuaalsele vabadusele. Askees tähistab elulaadi. millestki loobumist mingi eesmärgi nimel. Tasakaal söömises ning naudingutes. Kloostrikultuuris tavapärane, kaasneb sageli ka äärmuslik rangus, et jumalale meeldida.

Vana-Rooma

Period: 4 to 5

Selgelt eristati mehe ja naise rolli, nagu ütleb näiteks Xenophon (u 430–355 eKr): Mehe keha ja hinge tema korraldas niiviisi, et ta suudab paremini taluda külma ja kuuma, reise ja sõjakäike, sellepärast määras tema talle tööd väljaspool kodu. Naise keha seevastu lõi jumal selleks vähem suutlikuna ja sellepärast, arvan,
määras talle kodused talitused.

Vana-Rooma laps

5

Laps oli Roomas oma vanemate vara. Vanemad võisid vabalt otsustada, mis temaga teha. Vabadel roomlastel oli tavaliselt kolm last. Laste arvu osati piirata raseduse vältimise ja abortidega, aga kasutati ka vastsündinute hülgamist. Vaesed hülgasid oma lapsi või müüsid orjaks, aga ka rikkad loobusid lastest, eriti tüdrukutest.
Väljaspool linna olid paigad, kuhu vastsündinuid
võis jätta – sealt võis neid siis võtta, kes soovis. Laste kasvatamisega tegelesid amm, hoidja ja pedagoog.

Vana-Rooma naine

5

Demostheneselt (384–322
eKr) pärineb ütlemine: Peenimaks naudinguks on meile hetäärid, igapäevasteks vajadusteks
kaunid orjatarid, abielunaise
ülesanne olgu aga lapsi sünnitada ja majapidamise järele vaadata. Naine enamasti mehest noorem ning mehele täielikult allutatud.

Vana-Rooma sõjamees

5

Mehel instrumentaalne roll. Mees peab olema toitja, hankija, distsiplineerja ning perekonna üldine juht.

Keskaeg

Period: 5 to 6

Aeg, kus levis prostitutsioon. Populaarsed olid tsirkus, teater ja lõbustused.
Esimesel aastatuhandel peeti Lääne-Euroopas sageli sõdu. Riigid lagunesid ja ühinesid. Au sees oli mehelik võitlusvõime, jõud ja julgus. Naise saatuse määras suguvõsa!
Maine elu ähvardas pidevalt mõõga, tule, nälja, haigusega; sealpoolses oli kindlapeale karta põrgupiinu. Keskaeg oma olemuses kutsus esile vaid enesetapu mõtteid.

Kristlus

6

I sajandi keskel tekkis Palestiinas kristlus. Levisid askeetlikud eluviisid ja tsölibaat. Palvusrännakud toetasid askeesi ehk lihasuretust.
Varakristlased rõhutasid lõbule pühendumise kahjulikkust ja hinge puhastamise tähtsust. Väideti, et seksuaalsuhe on saatana leiutis, pattu langenud Aadama väljamõeldis.
Eriti kriitiline oli kirikuisa Augustinus (354–430), kes ise ristiusu vastuvõtmise järel loobus suhetest naissooga, valides tsölibaadi.

Varakeskaeg

6

Varakeskaegset ühiskonda on nimetatud teismeliste ühiskonnaks. Sündimus oli suur, aga 45% lastest suri, nende vanemad olid napilt täisealised. Inimese keskmine eluiga oli vaevu 30 aastat.
Sagedased sünnitused ja arstiabi puudumine sünnitustel lõpetasid nende elutee. Laste suur suremus muutis lapse ja last ootava naise väärtuslikuks. Fertiilses eas ja raseda naise tapmine tõi kaasa tolle aja kohta tohutud trahvid. Talupoegade laste suremus oli eriti suur.

Suhtumine seksuaalsusesse

6

Kristlik moraal hindas askeesi – paastud
Karnevalikultuur – alasti keha näitamine ja
tunnete avalik väljendamine.
Vaesemates peredes elati kitsalt koos ja
lapsed kuulsid ja nägid kõike pealt. Rikkamatel olid eraldi meeste ja naiste toad.
Noored võisid näidata välja seksuaalseid huve – see oli lubatud, valitses üldine arvamus, et noorus on iga, kus inimene ei suuda seksuaalsust veel maha suruda.

Keskaja lapsepõlv

6

Lapsed rakendati tööle kohe, kui nad selleks võimelised olid. Käsitöölise ja talupoja peres ei olnud lapsel tänapäevases mõistes lapsepõlve, puudus arusaamine, et lapsele oleks vajalik mängule ning õppimisele pühendatud aeg. Tüdrukud pandi nooremat õnnast hoidma niipea, kui nad kõndima õppisid. Ketrama-kuduma hakkasid tüdrukud juba enne viiendat eluaastat. Poisid saadeti meestetuppa ja välitöödele abiks niipea, kui nad ema otsese abita hakkama said.

Keskaja askeetlik kasvatus

6

Karm kasvatus ja füüsiline karistamine, võõrasse peresse saatmine. Tüdruk võidi juba beebina tulevase ämma hoolde jätta, et kasvaks meelepärane minia.
Populaarne oli kirikuisa Hieronymuse õpetus lapse (eriti tüdruku) kasvatamisest.

Hieronymuse õpetus

6

Vanemaid hoiatati tüdrukule ilusate riiete ja maitsvate toitude andmise eest. „Ära lase tal kunagi kõndida mööda tänavaid, ära luba tal avalikult süüa, olgu see kas või vanematekodu peolauas, et ta ei näeks meelitavaid magusaid palu.” Päev soovitati sisustada lugemisega, palvetamisega, psalmide laulmisega ja tööga – tuleb õppida „… valmistama heiet, punuma võrku, valmistama korve, keerutama värtnat ja looma kangast … (ja) põlgama siidikangaid, kalleid rätte ja kullatikandit.”
Allikas: Tilk, 2004

Keskaeg Eestis

6

Eesti keskaeg algas muistse vabadusvõitlusega (1208-1227) ning lõppes Liivi sõjaga (1558-1629).
Talupoegadel ei olnud kerge, sest nendel
aladel peeti lahinguid (toit hävis).
Esines sugude ebavõrdsust. Lauludes kajastub naise alistatus mehele. Rahvalauludest saab lugeda, elu ei olnud kerge.

Keskaja haridus

6

Keskaja inimene enamasti kirjaoskamatu. Keskaja inimene oli eelkõige ja alati usklik. Hirm Jumala kohtu ees saatis teda kõikjal.
Hariduse eesmärk oli eelkõige õpetada hirmu tundma.
Tagasihoidlikkust ja kõlblust õpetati nii tüdrukutele kui ka poistele.
Tüdrukud kasvasid naiste hulgas naistetöid ja tarkusi õppides.
Poiste elu oli karmim – nemad pidid meeste käe all välioludes, tallis ja hoovis võitluskunsti omandama. Kui isaga midagi juhtus, pidi poeg vastutuse perekonna eest enda peale võtma.

Eesti vanasõnu mehest, naisest ja pereelust

6

Töökus on enam kui rikkus.
Võta naine võrgujäält, mitte kirikust ega kõrtsuteelt.
Ilus naine on silma paradiis, hinge põrgu, rahakoti puhastustuli.
Paremb võta noor ja vaene ku vana ja rikas.
Ei saa kõik kanad õrrele, ei ka kõik neiud mehele.
Ennemb aus vanatütrik ku viletsa mehe naine.
Kaks lindu ehitavad pesa, üks lõhub.
Hopen osta rikkast, naine võta vaesest perest.
Kes laialt otsib, see lahja leiab.
Naine jõuab põllega rohkem välja kanda kui mees koormaga

Uusaeg

Period: 6 to 7

Inimesel tekkis tahe edasi jõuda töös ja ametis –majandusinimene ehk homo economicus.
Tekkis kõnekäänd “enne töö, pärast lõbu”.
Kodu ja perekonna roll ühiskonnas ning kasvatuses tõusis, senisest rohkem hakati tähtsustama perekonna loomise rituaalset külge – laulatust ja pulmatseremooniat.
Vallalisust peeti vääraks, väärtustati perekonda, abielu.
Kujunes naisetüüp, keda iseloomustas nn kolm K’d(sks Kinder-Kirche-Küche – lapsed-kirik-köök).
Naises hakati järjest enam nägema aseksuaalset olendit.

Inimliku pesematuse periood

7

Keha häbenemine, peitmine, kasutati ööriideid.
Suleti avalikud saunad, arvati, et pesemine on tervisele kahjulik (eriti lastel). Ainult nägu, käsi ja jalgu pesti veega, muidu piirduti enese ülehõõrumisega niiske rätikuga.
Saunad säilisid vaid Põhjamaades, sealhulgas Eestis – piirkondades, kus oli piisavalt vett ja puid.
Kõnepruugi kontroll (sobimatu oli vanduda, lobiseda, itsitada, matkida teisi).

Eesti laps

7

Eesti laps kasvas endist viisi laiendatud perekonnas, kus teda hoidsid-kasvatasid vanemad ning vanavanemad oma töödetegemiste kõrvalt. Nii oli see mujalgi, et vaesemate linnakodanike ja talurahva lapsi uus suund kasvatuses esialgu ei puudutanud. Nemad osalesid tööelus pisikesest peale ja kogusid tarkust kõigest, mis nende ümber toimus. Laste kõnet jälgiti, sobilikuks ei peetud vandumist, lobisemist, itsitamist ja teiste matkimist.

Traditsiooniline perekond

7

Suurpere, mis koosnes kolmest sugupõlvest, sugulastest ja töötegijatest asendus vanematest ja lastest koosneva perega.
Suurenes riigi huvi perekonna vastu, perekonnas hakati nägema põhijõudu ühiskonna kõlbelisuse kasvatajana. Tõusis abielu, kodu, emaduse, kasvatuse tähtsus.
Kodukesksuse ja intiimsuse väärtustamine, armastuse ja tunnete olulisus, emotsionaalne kokkusobivus
Noor, vallaline naine võis käia tööl, aga abiellumine tähendas üldiselt töökohast loobumist ning pühendumist kodule.

Rollijaotus

7

Selge rollijaotus - ema on pühendunud lastele ja perele, tegutseb väsimatult varahommikust hilisõhtuni. Ema on hea, õrn, mõistev ja armastav, ei kurda ega hädalda, ei tunne igavust ega igatse koduvälist elu. Isa vahendab perekonnale välismaailma norme, nõudmisi ja uudiseid. Ta võib olla küll karm (tal on raske oma armastust ja hellust välja näidata), aga ta on õiglane ja töökas ning jäägitult oma peret toetav ja armastav.
Naised tahavad teostada ennast isiksusena hoopis väljaspool kodu.

Päris- ja teoorjuse kaotamine

7

Tekkis võimalus maid ja talusid päriseks osta. Oli tegemist kiire arengu perioodiga. Talu vajas peremeest ja perenaist, kelle töökusest, teadmistest ja oskusest sõltus kogu perekonna käekäik – seega oli abikaasa valik otsustav samm, kusjuures hakati rõhutama, et naine oma isiksuse ja tööga on olulisem kui kaasavara, mis ta kaasa saab tuua.
Just XIX sajandil hakati avaldama kõikvõimalikke õpetusi.

Talupojakultuur

7

See, milline on perekond praegu sõltub sellest, milline on see olnud läbi sajandite.Eesti talupojakultuuris oli keskkond sugupoolte vahel ära jagatud: naistel kodusfäär, meestel avalik sfäär. Kui üldiselt oli naiste elu enam reeglistatud kui meestel, siis avatumalt võisid võõrastega suhelda noored neiud.Nad käisid pidudel, pulmades. Auasjaks peeti, kui neiul käis rohkesti kosilasi. Tütarlaps pidi võitlema, et õigel ajal ja majanduslikult kasulikult mehele saada.

Sugudevaheline tööjaotus

7

Meestetööd - külvamine, kündmine, hobuste eest hoolitsemine, koduloomade tapmine, jaht, kalapüük, metsa- ja veotööd. Naistetööd – kariloomade talitamine, laste eest hoolitsemine, söögivalmistamine, aiatööd, pesupesemine, koristamine, põetamine, tekstiiliga seotud tööd.

Uusaja kasvatus

7

Kõrgkihtide lapsed eraldati täiskasvanute elusfäärist lastetuppa. Lastetoas arendati mitmeid voorusi: usklikkust, autunnet, enesekontrolli ja töökust. Vanemaid hoiatati endiselt liigse leebuse eest – distsipliin kodus pidi olema karm. Rõhutati isegi, et laps ei peaks kunagi saama süüa, juua ega magada küllastumiseni. Arvati, et last tuleb hoida ja kaitsta mitte ainult ohtude, vaid ka liigse info ja tavaelu probleemide eest.

Tänapäev

Period: 7 to 8

XX sajandi Eesti

8

Hiline abielude sõlmimine ja vallaliste suur osakaal,
Abiellumist peeti 1960-70 a. ideaaliks ja perekonnaloomise olulisem põhjus oli soov olla koos armastatuga. Intiimsuhte ametlikku vormistamist ei peetud tähtsaks ja koos elamine enne abiellumist ei olnud noorte hulgas taunitav. Alates 1960. aastatest levis ühiskonnas laialt ka vaba kooselu. Peamiseks vaba kooselu registreerimise põhjuseks oli naise rasestumine.

XX sajand Nõukogude Liidus

8

Nõukogude Eesti ühiskonnas oli suhteliselt kõrge abiellunute osakaal ja lapsevanemaks saadi suhteliselt noorelt.
Selle põhjused:
sisemigratsioon idast
rasestumisvahendite piiratud kättesaadavus
puuduv seksuaalkasvatus
eelised korteri saamisel ja töökohale suunamisel. Nõukogude ajal nõrgenesid perekonna arengus sugulussidemed, kasvatus oli ideeline, lahutuste arv ja laste sündivus väljaspool abielu kasvas. 1979-1984 lahutati enam kui 4 abielu 1000 elaniku kohta, kasvas kordusabielude osakaal.

Taasiseseisvumine

8

Taasiseseisvumisel vähenes abiellumus,kasvas sünnitamise vanus.
Sündimus langes drastiliselt. 1990. aastatel, jõudes madalaimasse punkti aastal 1998 ja seda eelkõige teisena sündivate laste arvelt.
Laste saamist lükati edasi eelkõige majanduslikel põhjustel.

Globaalsed protsessid

8

Urbanisatsioon
Migratsioon
Aktseleratsioon
Emantsipatsioon
Virtuaalse maailma osakaalu kasv

Urbanisatsioon

8

Urbanisatsioon ehk linnastumine – linnaelanike arv suurenes, elu koondus linnadesse, linna õppima läinud noored ei pöördunud enam maale tagasi, vaid leidsid elu ja töökoha linnadest.
Alates 1990. aastate lõpust on märgatav vastupidine tendents.

Migratsioon

8

Migratsioon ehk ränne. Paljud Eesti elanikud olid sunnitud elukohta
vahetama ka sõja, kolhooside loomise jms tõttu.
Esimestel sõjajärgsetel aastakümnetel oli paljudel veel maal lähisugulasi, kellega aeg-ajalt kohtuti. Lapsed said vähemalt suvel osa eesti külaelust. Sajandi lõpupoole koosnes vanavanemategi põlvkond juba peamiselt linnainimestest. Kadus talu õu laste mängupaigana, mitmekorruseliste
majade vahele tekkisid parkimisplatsid ja autoteed.

Aktseleratsioon

8

Aktseleratsioon ehk arengu kiirenemine
Noorema sugupõlve kiirem küpsemine ja areng. Vanematel on raskem oma lapsi mõista, kuna nad ise olid sama vanana teistsugused. Hirm, et lapsed ei tule toime varitsevate ohtudega, kuid aidata ei oska, kuna oma kogemused on teistsugused.

Emantsipatsioon

8

Naiste võitlus oma iseseisvuse ja võrdõiguslikkuse eest.
Eestis olid naise õigused ja võimalused haridust saada juba XX sajandi alguses suuremad kui mitmetes Euroopa riikides. Ka Eestis tekkis tendents lükata lapse sündi edasi. Eriti väärtustavad haritud naised eneseteostust väljaspool perekonda.
Kui naine sobivat meest ei leia, jääb ta pigem üksi ja kasvatab üksi last.

Virtuaalse maailma osakaalu kasv

8

Televiisorid ja arvutid.
1980. aastatel oli kanalite valik minimaalne ja televisioon vahendas peamiselt Nõukogude Liidus toimuvat.
1990. aastatel avanes vaataja ees kirev ja sageli ilustatud pilt pereelust kogu maailmas. Seriaalides rikkad ja ilusad inimesed, armumine, pettumine, lahkumine, eksklusiivsed pulmad ja dramaatilised lahutused.
Reklaami rohkus, kus rõhutatakse keha ilu ja väärtustatakse kehalisi naudinguid.
Televisioonile ja internetile kulub suur osa noorte vabast ajast.