Ajatelg

  • Period: 430 BCE to 476

    Vanaaeg

    Vanaajal olulisel kohal olid perekonnas lapsed,
    rõhutati vanemate kohustust neid õpetada
    ja kasvatada, sisendati lastele
    sõna kuulelikkust ja austust vanemate suhtes. Selgelt ilmneb vanaajal moraali topeltstandard:
    mehe seksuaalelu on vaba, naise suhtes kehtivad kindlad reeglid, millest üleastumine on rangelt karistatav. Vanemad võisid vabalt otsustada, mis lastega teha ja väljaspool linna olid paigad, kuhu vastsündinuid võis jätta, sealt võis neid siis võtta, kes soovis.
  • 384 BCE

    Hetäär

    Vabade elukommetega haritud naine, kes sai koolitust, et tagada mehele nii füüsiliselt kui ka vaimselt rahuldust pakkuvat kaaslust.
  • 355 BCE

    Askees

    Askees tähistab elulaadi, loobumist millestki mingi eesmärgi nimel. Tähistab tasakaalu söömises, naudingutes
  • 1 CE

    Kristlus

    Levisid askeetlikud eluviisid ja tsölibaat. Palvusrännakud toetasid askeesi ehk lihasuretust. Varakristlased rõhutasid lõbule pühendumise kahjulikkust ja hinge puhastamise tähtsust. Väideti, et seksuaalsuhe on saatana leiutis, pattu langenud Aadama väljamõeldis.
  • Period: 476 to Jan 1, 1500

    Keskaeg

    Keskaega iseloomustas sõda, mehelik võitlusvõime, jõud ja julgus. Naise saatuse määras suguvõsa! Maine elu ähvardas pidevalt mõõga, tule, nälja, haigusega; sealpoolses oli kindlapeale karta põrgupiinu. Keskaeg oma olemuses kutsus esile vaid enesetapu mõtteid. Sündimus oli suur, aga 45% lastest suri, nende vanemad olid napilt täisealised. Lapsed rakendati tööle kohe, kui nad selleks võimelised olid. Tüdruk pandi nooremat õnnast hoidma niipea, kui ta kõndima õppis.
  • Jan 1, 1208

    Keskaeg Eestis

    Talupoegadel ei olnud kerge, sest nendel
    aladel peeti lahinguid. Esines sugude ebavõrdsust. Lauludes kajastub naise alistatus mehele.
  • Period: Jan 1, 1300 to

    Uusaeg

    Uusaja inimesel tekkis tahe edasi jõuda töös ja ametis. Kodu ja perekonna roll ühiskonnas ning kasvatuses tõusis, senisest rohkem hakati tähtsustama perekonna loomise rituaalset külge – laulatust ja pulmatseremooniat. Kõrgkihtide lapsed eraldati täiskasvanute elusfäärist lastetuppa ja vanematele rõhutati, et distsipliin kodus pidi olema karm. Arvati, et last tuleb hoida ja kaitsta mitte ainult ohtude, vaid ka liigse info ja tavaelu probleemide eest. Väärtustati perekonda, abielu.
  • Jan 1, 1400

    Homo Economicus

    Majandusinimene
  • Oct 11, 1483

    Martin Luther

    Nõudis vaimulike tsölibaadi kaotamist, soovitas abielluda.
  • Jan 1, 1500

    Kinder-Kirche-Küche

    Naisetüüp (lapsed, kirik, kööl
  • Period: Jan 1, 1500 to

    Inimliku pesematuse periood

    Keha häbenemine (peitmine, ööriided), suleti avalikud saunad, arvati, et pesemine on tervisele kahjulik (eriti lastel). Ainult nägu, käsi ja jalgu pesti veega, muidu piirduti enese ülehõõrumisega niiske rätikuga. Saunad säilisid vaid Põhjamaades, sealhulgas Eestis – piirkondades, kus oli piisavalt vett ja puid.
    Kõnepruugi kontroll (sobimatu oli vanduda, lobiseda, itsitada, matkida teisi).
  • Oct 7, 1509

    Johann Calvin

    Väitis, et seksuaalsuhe on väärtuslik ja püha, kuna on jumala poolt antud, ja peab seega olema abikaasadele naudinguks.
  • Period: to

    19. Sajand e. traditsiooniline perekond

    Traditsiooniline perekond oli suurpere, mis koosnes kolmest sugupõlvest, sugulastest ja töötegijatest asendus vanematest ja lastest koosneva perega. Suurenes riigi huvi perekonna vastu, perekonnas hakati nägema põhijõudu ühiskonna kõlbelisuse kasvatajana. Tõusis abielu, kodu, emaduse, kasvatuse tähtsus. Noor, vallaline naine võis käia tööl, aga abiellumine tähendas üldiselt töökohast loobumist ning pühendumist kodule, mehele ja lastele. Rollijaotus mehe ja naise vahel oli sel ajal selge
  • Eesti 19. Sajand

    Tekkis võimalus maid ja talusid päriseks osta. Oli tegemist kiire arengu perioodiga. Talu vajas peremeest ja perenaist, kelle töökusest, teadmistest ja oskusest sõltus kogu perekonna käekäik – seega oli abikaasa valik otsustav samm, kusjuures hakati rõhutama, et naine oma isiksuse ja tööga on olulisem kui kaasavara, mis ta kaasa saab tuua.
  • Period: to

    20. Sajand

    Lapsed arenesid kiiremini, vanematel oli raskem oma lapsi mõista, kuna nad ise olid sama vanana teistsugused. Naised hakkasid võitlema võrdesete õiguste eest ja soorollid peres hakkasid kaduma.
  • Migratsioon

    Paljud Eesti elanikud olid sunnitud elukohta
    vahetama ka sõja, kolhooside loomise jms tõttu.
    Perekonnad kaotasid kolides tugivõrgustiku, mis pikemat aega samas kohas elades välja kujuneb.
    Esimestel sõjajärgsetel aastakümnetel oli paljudel veel maal lähisugulasi, kellega aeg-ajalt kohtuti. Lapsed said vähemalt suvel osa eesti külaelust. Sajandi lõpupoole koosnes vanavanemategi põlvkond juba peamiselt linnainimestest.
  • Emantsipatsioon

    Naiste võitlus oma iseseisvuse ja võrdõiguslikkuse eest.
    Eestis olid naise õigused ja võimalused haridust saada juba XX sajandi alguses suuremad kui mitmetes Euroopa riikides. Ka Eestis tekkis tendents lükata lapse sündi edasi. Eriti väärtustavad haritud naised eneseteostust väljaspool pere konda.
    Kui naine sobivat meest ei leia, jääb ta pigem üksi ja kasvatab üksi last.
  • Urbanisatsioon

    Linnaelanike arv suurenes, elu koondus linnadesse, linna õppima läinud noored ei pöördunud enam maale tagasi, vaid leidsid elu ja töökoha linnadest. Alates 1990. aastate lõpust on märgatav
    vastupidine tendents.
  • Virtuaalne maailm

    Televiisorid ja arvutid. 1980. aastatel oli kanalite valik minimaalne ja televisioon vahendas peamiselt Nõukogude Liidus toimuvat.
    1990. aastatel avanes vaataja ees kirev ja sageli ilustatud pilt pereelust kogu maailmas. Seriaalides rikkad ja ilusad inimesed, armumine, pettumine, lahkumine, eksklusiivsed pulmad ja dramaatilised lahutused.
    Reklaami rohkus, kus rõhutatakse keha ilu ja väärtustatakse kehalisi naudinguid. Televisioonile ja internetile kulub suur osa noorte vabast ajast.