Ajatelg

Vanaaeg

Period: 430 BCE to 476

Vanaajal olulisel kohal olid perekonnas lapsed,
rõhutati vanemate kohustust neid õpetada
ja kasvatada, sisendati lastele
sõna kuulelikkust ja austust vanemate suhtes. Selgelt ilmneb vanaajal moraali topeltstandard:
mehe seksuaalelu on vaba, naise suhtes kehtivad kindlad reeglid, millest üleastumine on rangelt karistatav. Vanemad võisid vabalt otsustada, mis lastega teha ja väljaspool linna olid paigad, kuhu vastsündinuid võis jätta, sealt võis neid siis võtta, kes soovis.

Hetäär

384 BCE

Vabade elukommetega haritud naine, kes sai koolitust, et tagada mehele nii füüsiliselt kui ka vaimselt rahuldust pakkuvat kaaslust.

Askees

355 BCE

Askees tähistab elulaadi, loobumist millestki mingi eesmärgi nimel. Tähistab tasakaalu söömises, naudingutes

Kristlus

1 CE

Levisid askeetlikud eluviisid ja tsölibaat. Palvusrännakud toetasid askeesi ehk lihasuretust. Varakristlased rõhutasid lõbule pühendumise kahjulikkust ja hinge puhastamise tähtsust. Väideti, et seksuaalsuhe on saatana leiutis, pattu langenud Aadama väljamõeldis.

Keskaeg

Period: 476 to Jan 1, 1500

Keskaega iseloomustas sõda, mehelik võitlusvõime, jõud ja julgus. Naise saatuse määras suguvõsa! Maine elu ähvardas pidevalt mõõga, tule, nälja, haigusega; sealpoolses oli kindlapeale karta põrgupiinu. Keskaeg oma olemuses kutsus esile vaid enesetapu mõtteid. Sündimus oli suur, aga 45% lastest suri, nende vanemad olid napilt täisealised. Lapsed rakendati tööle kohe, kui nad selleks võimelised olid. Tüdruk pandi nooremat õnnast hoidma niipea, kui ta kõndima õppis.

Keskaeg Eestis

Jan 1, 1208

Talupoegadel ei olnud kerge, sest nendel
aladel peeti lahinguid. Esines sugude ebavõrdsust. Lauludes kajastub naise alistatus mehele.

Uusaeg

Period: Jan 1, 1300 to Jan 1, 1600

Uusaja inimesel tekkis tahe edasi jõuda töös ja ametis. Kodu ja perekonna roll ühiskonnas ning kasvatuses tõusis, senisest rohkem hakati tähtsustama perekonna loomise rituaalset külge – laulatust ja pulmatseremooniat. Kõrgkihtide lapsed eraldati täiskasvanute elusfäärist lastetuppa ja vanematele rõhutati, et distsipliin kodus pidi olema karm. Arvati, et last tuleb hoida ja kaitsta mitte ainult ohtude, vaid ka liigse info ja tavaelu probleemide eest. Väärtustati perekonda, abielu.

Homo Economicus

Jan 1, 1400

Majandusinimene

Martin Luther

Oct 11, 1483

Nõudis vaimulike tsölibaadi kaotamist, soovitas abielluda.

Kinder-Kirche-Küche

Jan 1, 1500

Naisetüüp (lapsed, kirik, kööl

Inimliku pesematuse periood

Period: Jan 1, 1500 to Jan 1, 1700

Keha häbenemine (peitmine, ööriided), suleti avalikud saunad, arvati, et pesemine on tervisele kahjulik (eriti lastel). Ainult nägu, käsi ja jalgu pesti veega, muidu piirduti enese ülehõõrumisega niiske rätikuga. Saunad säilisid vaid Põhjamaades, sealhulgas Eestis – piirkondades, kus oli piisavalt vett ja puid.
Kõnepruugi kontroll (sobimatu oli vanduda, lobiseda, itsitada, matkida teisi).

Johann Calvin

Oct 7, 1509

Väitis, et seksuaalsuhe on väärtuslik ja püha, kuna on jumala poolt antud, ja peab seega olema abikaasadele naudinguks.

19. Sajand e. traditsiooniline perekond

Period: Jan 1, 1800 to Jan 1, 1900

Traditsiooniline perekond oli suurpere, mis koosnes kolmest sugupõlvest, sugulastest ja töötegijatest asendus vanematest ja lastest koosneva perega. Suurenes riigi huvi perekonna vastu, perekonnas hakati nägema põhijõudu ühiskonna kõlbelisuse kasvatajana. Tõusis abielu, kodu, emaduse, kasvatuse tähtsus. Noor, vallaline naine võis käia tööl, aga abiellumine tähendas üldiselt töökohast loobumist ning pühendumist kodule, mehele ja lastele. Rollijaotus mehe ja naise vahel oli sel ajal selge

Eesti 19. Sajand

Jan 1, 1850

Tekkis võimalus maid ja talusid päriseks osta. Oli tegemist kiire arengu perioodiga. Talu vajas peremeest ja perenaist, kelle töökusest, teadmistest ja oskusest sõltus kogu perekonna käekäik – seega oli abikaasa valik otsustav samm, kusjuures hakati rõhutama, et naine oma isiksuse ja tööga on olulisem kui kaasavara, mis ta kaasa saab tuua.

20. Sajand

Period: 1900 to 2000

1. Sajandil olid tavaks hiline abielude sõlmimine ja vallaliste suur osakaal. Alates 1960. aastatest levis ühiskonnas laialt ka vaba kooselu. Peamiseks vaba kooselu registreerimise põhjuseks oli naise rasestumine.

Lapsed arenesid kiiremini, vanematel oli raskem oma lapsi mõista, kuna nad ise olid sama vanana teistsugused. Naised hakkasid võitlema võrdesete õiguste eest ja soorollid peres hakkasid kaduma.

Migratsioon

Jan 1, 1950

Paljud Eesti elanikud olid sunnitud elukohta
vahetama ka sõja, kolhooside loomise jms tõttu.
Perekonnad kaotasid kolides tugivõrgustiku, mis pikemat aega samas kohas elades välja kujuneb.
Esimestel sõjajärgsetel aastakümnetel oli paljudel veel maal lähisugulasi, kellega aeg-ajalt kohtuti. Lapsed said vähemalt suvel osa eesti külaelust. Sajandi lõpupoole koosnes vanavanemategi põlvkond juba peamiselt linnainimestest.

Emantsipatsioon

Jan 1, 1970

Naiste võitlus oma iseseisvuse ja võrdõiguslikkuse eest.
Eestis olid naise õigused ja võimalused haridust saada juba XX sajandi alguses suuremad kui mitmetes Euroopa riikides. Ka Eestis tekkis tendents lükata lapse sündi edasi. Eriti väärtustavad haritud naised eneseteostust väljaspool pere konda.
Kui naine sobivat meest ei leia, jääb ta pigem üksi ja kasvatab üksi last.

Virtuaalne maailm

Jan 1, 1990

Televiisorid ja arvutid. 1980. aastatel oli kanalite valik minimaalne ja televisioon vahendas peamiselt Nõukogude Liidus toimuvat.
1990. aastatel avanes vaataja ees kirev ja sageli ilustatud pilt pereelust kogu maailmas. Seriaalides rikkad ja ilusad inimesed, armumine, pettumine, lahkumine, eksklusiivsed pulmad ja dramaatilised lahutused.
Reklaami rohkus, kus rõhutatakse keha ilu ja väärtustatakse kehalisi naudinguid. Televisioonile ja internetile kulub suur osa noorte vabast ajast.

Urbanisatsioon

Jan 1, 1990

Linnaelanike arv suurenes, elu koondus linnadesse, linna õppima läinud noored ei pöördunud enam maale tagasi, vaid leidsid elu ja töökoha linnadest. Alates 1990. aastate lõpust on märgatav
vastupidine tendents.