-
Esimesed eestikeelsed aabitsad ilmusid 16. sajandi lõpul. Kaudsete andmete põhjal on teada, et esimene neist ilmus aastal 1575, aga sellest pole säilinud ühtki eksemplari.
-
Teadaolevalt pole ka säilinud ühtegi 1684. aastal Riias trükitud Bengt Gottfried Forseliuse eestikeelse aabitsa eksemplari.
-
Vanimad säilinud eestikeelsed aabitsad pärinevad 17. sajandi lõpust ja 18. sajandi algusest.
-
Esimene koostaja nime ning tiitellehega aabits on aastal 1795 Otto Wilhelm Masingu poolt avaldatud "ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele, kes tahawad luggema öppida".
-
- aastal ilmunud "Täielises ABD-Ramatus" on Masing esmakordselt aabitsasse lisanud õ-tähe.
-
Esimene aabits, mille pealkirjas sisaldub sõna "aabits", oli Carl Gottlieb Reinthali "Tarto maa-keele Abits", mis ilmus aastal 1845. See on ühtlasi ka esimene aabits, mis kasutab uut kirjaviisi ning mis on varajasemates raamatutes viimasel lehel paiknenud kuke pildi toonud tiitellehele.
-
Oluliseks tuleb pidada 1867. aastal Carl Robert Jakobsoni koostatud aabitsat "Uus aabitsaraamat, kust viiekümne päävaga lugema ja kirjutama võib õppida", mis võttis kasutusele moodsama häälikumeetodi ehk nn heliveerimise
-
1880ndatel ilmusid ka Lõuna-Eesti murrete aabitsad
-
- sajandi lõpul hoogustus aabitsate avaldamine oluliselt.
-
Ilmus esimene kukeaabits.
