Leib

Leiva lugu

  • 100

    Leib jõuab Euroopasse

    Leib jõuab Euroopasse
    Muistsed egiptlased ja foiniiklased hakkasid leiba küpsetama juba enne meie ajaarvamist. Neilt võtsid leivateokunsti üle heebrealased ja kreeklased ning ligikaudu 170 aastat enne Kristust roomlased. Sealt edasi levis see üha edasi mujale Euroopasse. Algselt kasutati leibade küpsetamiseks odra- või nisujahu.
  • Period: 100 to

    Leiva lugu

  • 350

    Leib saab endale nime

    Leib saab endale nime
    Sõna ‘leib’ pärineb muinasgooti keelest 4. sajandist. Juba esimeses piiblitõlkes oli kasutusel sõna ‘hlaifs’ ja selle varasem kuju ‘hlaiba’, mis algupäraselt tuleneb germaani keelete hulka kuuluvast muinasgooti keelest.
  • 450

    Küpsetama hakatakse rukkileiba

    Küpsetama hakatakse rukkileiba
    Pärast nn suurt rahvasterännet (4.–7. sajandil pärast Kristust) hakati leiba küpsetama rukkijahust. Just rukkileib sai kuni 18. sajandini maailmas üldtunnustatuks (hiljem hakati paljudes maades eelistama nisuleiba).
  • Jan 1, 850

    Leivaküpsetamisest saab elukutse

    Leivaküpsetamisest saab elukutse
    Alates 9. sajandist kujunes leivaküpsetamine keskaegsetes Euroopa linnades omaette elukutseks. Karl Suur kehtestas lausa nõude, et igal maaomanikul peab olema oma viljaait ja oma pagarid. 200 aasta jooksul muutusid pagarid Kesk-Euroopas tähtsateks kodanikeks, kes moodustasid oma gildi, mille sümboliks valiti kringel.
  • Jan 1, 1100

    Eestlased hakkavad sööma rukkileiba

    Eestlased hakkavad sööma rukkileiba
    Eestlaste laual asendus odraleib rukkileivaga tõenäoliselt teise aastatuhande alguses. Rukis osutus meie loodusoludes ilmastiku suhtes kõige vastupidavamaks viljaks, mistõttu sai sellest järgmistel sajanditel meie põhiline leivavili. Igapäevaseks toiduks hakati üha rohkem kasutama hapendatud rukkileiba, mis kujunes aastasadade jooksul talurahva peatoiduks.
  • Jan 1, 1200

    Leivavilja jahvatatkse veskites

    Leivavilja jahvatatkse veskites
    12.–13. sajandil, kui ehitama hakati veskeid ja vilja ei pidanud enam käsitsi jahvatama, muutus leivategemine lihtsamaks. Esimesena hakati ehitama tuulikuid ning seejärel vesiveskeid. Esimesed teated tuulikutest Eesti aladel pärinevad 14. sajandist.
  • Asutatakse esimesed leivatehased

    Asutatakse esimesed leivatehased
    Sajandeid oli igapäevase leiva küpsetamine raske käsitöö. Esimesed mehhaniseeritud leivatehased tekkisid alles 19. sajandi keskel.
  • Sünnib Eesti Leivaliit

    Sünnib Eesti Leivaliit
  • Esimene leivanädal

    Esimene leivanädal
    Esimene üleriigiline leivanädal toimus 14.– 20. septembril 1998. aastal. Leivanädala idee sai alguse Halliste kiriku perepäeval viisteist aastat tagasi.
  • 15. leivanädal

    15. leivanädal
    7.-13. oktoobril 2013 toimub Eestis 15. leivanädal! Sel korral on leivanädala moto "Leiba ei asenda!".