2282379t1hc9f0

I ms - Vabadussõda

  • I maailmasõja puhkemine

    I maailmasõja puhkemine
    Ühel pool Keskriigid (Austria Ungari + Saksamaa), teisel pool Antant (Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia). Ajendiks oli Austria-Ungari troonipärija tapmine.
  • Sakslased annavad pealelöögi

    Sakslased annavad pealelöögi
    Esialgu olid venelased edukad, kuid 1915. annavad Sakslased pealelöögi ning rindejoon jõuab Riia alla (Poola ja Leedu alad juba vallutatud. Vene tsaaririik alustab tööstuse evakueerumisega Eesti aladelt.
    Samal ajal tegutseb Põhja-Eestis Pätsi loodud Linnade liidu komitee ning Lõuna-Eestis Tõnissoni loodud komitee.
  • Period: to

    Ränk talv

  • Spontaanne revolutsioon

    Spontaanne revolutsioon
    Rahval on mõõt täis ning tullakse tänavatele, ka sõjavägi on ülestõusnute poolel. Võim läheb ülestõusnute kätte, vana võim langeb, moodustatakse ajutine valitsus Riigiduuma saadikutest.
    Samal ajal kujunevad Petrogradis suurtes tehastes Nõukogud ehk. vasakpoole revolutsiooniline võim.
  • Revolutsioon levib Eestisse

    Revolutsioon levib Eestisse
    Revolutsioon levib Eestisse, samuti tullakse tänavatele. Eestis kujuneb samuti mitu liini- ajutine valitsus ning Nõukogud, kes tahavad proletaarset revolutsiooni läbi viia.
    Nõukogud esialgu sotsiaaldemokraatlikud.
    2. Märts vallutatakse kõik vanglad, pannakse põlema (Toompea ja Paksu Margareeta vanglad).
    Eestis hakkab oma võimu teostama Jaan Poska.(Petrogradi ajutine valitsus nimetab ta ametisse)
  • Eestlaste meeleavaldus Petrogradis

    Eestlaste meeleavaldus Petrogradis
    Tulevad jälle kokku rahvuslikud liidrid, et otsustada mida teha edasi, otsustatakse nõuda autonoomiat ning koostatakse autonoomia eelnõu- Eesti koondada ühtseks kubermanguks.
    Petrogradis otsustatakse koostada eestlaste meeleavaldus, ligi 40 000 eestlast, esitatakse autonoomia eelnõu.
  • Eesti saab autonoomia

    Eesti saab autonoomia
  • Maapäev koguneb

    Maapäev koguneb
    Osalevad parteid olid:
    Demokraatlik plokk- Eesti liberaalid, Tõnissoni partei- 23% häältest
    Eesti Maarahva Liit - Pätsi partei
    Tööerakond- sotsiaaldemokraatlik, linna keskklass, Eesti haritlased, kes tahavad sotsiaalreforme. Jüri Vilms. 21% häältest
    Eesti vähemlased- praktiliselt hääli ei saa, menševikud, toetavad Eesti Vabariiki
    Bolševikud- saavad kõige suurema osa häältest, 39%. Ei tunnusta Eesti omariiklust.
  • Sakslased vallutavad Riia

    Sakslased vallutavad Riia
  • Oktoobrirevolutsioon

    Oktoobrirevolutsioon
  • Oktoobripööre

    Oktoobripööre
    Sõjarevolutsioonikomitee- bolševikemeelsed relvastatud üksused, punakaartlased valmis ka Eestis võimu üle võtma. Neid kontrollis Viktor Kingissepp ning Jaan Anvelt. 27. Oktoober- võim Eestis läheb Nõukogude kätte, Kingisepp haarab Poskalt võimu
  • Maapäev koguneb Toompeal

    Maapäev koguneb Toompeal
    Maapäeva aga ei ole laiali aetud. 28. November tullakse Toompeale kokku, kes kuulutab enda võimu ning et kehtivad ainult Maanõukogu valitud seadused.
  • Period: to

    Bolševike reformide elluviimine

    Omavalitsused asendatakse Nõukogudega
    Politsei asendatakse miilitsaga, miilits saadetakse laiali, asemele tuleb punakaart
    Kodanikuvabadusi hakatakse piirama, muude ideoloogiate esindajate õiguseid piiratakse.
    Suuromand natsionaliseeriti/kuulutati rahva omandiks, kuid ei antud talupoegadele, vaid öeldi et tehakse sotsialistlikud suurmajandid.
    Ainult bolševike lehed.
    Võimu haaramiseks Tallinnas oli moodustatud Sõja-Revolutsiooni komitee- punakaartlaste salgad.
  • Sakslaste pealetung

    Baltisakslased said eriti karmilt maareformidega pihta.Baltisakslasi hakatakse arreteerima ja küüditama venemaale. Selle peale saksa väed asuvad pealetungile 18. Veebruar 1918.
    Samal ajal Eestis sõltus see, kelle käes võim on sellest kellel on kohapeal võim/sõjavägi.
  • Iseseisvusmanifest

    Iseseisvusmanifest
    Sakslaste pealetungi järel hakkavad ka punased vaikselt taanduma. Nüüd on eestlastel võimalus.
    Maapäeva volitatud kolmeliikmeline päästekomitee, otsustatakse vastu võtta iseseisvus. Iseseisvusmanifest- Juhan Kukk. Esimest korda loeti manifest välja Pärnus, Endla teatri rõdult 23. Veebruaril 1918.
  • Iseseisvumine

    Iseseisvumine
    Tallinnas kuulutatakse iseseisvus välja 24. Veebruaril, moodustati ka Ajutine Valitsus, eesotsas Konstantin Päts- valitsus üheks päevaks.
  • Period: to

    Saksa okupatsioon

    Siinsed baltlased tahtsid luua oma balti hertsogiriiki
    Bresti rahu Saksa keisririigi ja Nõukogude Venemaa vahel
    Ühendatud Balti hertsogiriik
  • Compiegne'i vaherahu

    Compiegne’i vaherahu 11.november
    Sakslased kaotavad I maailmasõja
    Venemaa tahab tagasi võtta tsaari Venemaa territooriumid.
  • Algab vabadussõda

    Algab vabadussõda
    Kõigepealt Eestil vaja otsustada kas minna Venemaaga sõtta või lasta end üle võtta. Eesti ajutine valitsus otsustab iseseisvust kaitsta. 28.november 1918 - Vabadussõja algus.
  • Narva-Joala lahing

    Narva-Joala lahing
    Esialgu kutsutakse vabatahtlike Eesti rahvaväkke, kuid see ei andnud suuri tulemusi. Ainult 600 sõdurit Narva-Joala lahingus- punased suudavad üle tungida.
  • Period: to

    Eesti töörahva kommuun

  • Period: to

    Aktiivne Eesti sõjavägede reformimine

    1.Laidoner jõuab Eestisse
    2. Luuakse selge käsuliin- staap, staabiülem, kes annab käsu.
    3. Sundmobilisatsioon- kõik teatavas vanuses mehed peavad Eesti rahvaväega liituma
    4. Luuakse sõjaväe staap
    5. Luuakse eriväeosad, nt Kuperjanovi partisanid- juhiks Julius Kuperjanov, Sakala partisanid, Skautpataljon.
    6. Välisabi: Britid saadavad appi oma eskaadri, soome vabatahtlikud, Taani vabatahtlikud
    7.Soomusrongid, soomusautod
  • Kehra lahing

    Kehra lahing
    Peatati punaarmee pealetung Tallinnale, valmistuti ühtlasi ka vastupealetungiks
  • Rahvaväe pealtung

    Rahvaväe pealtung
    Rahvavägi läheb pealetungile 1919 7. jaanuar soomusrongiga- Laidoneri käsul. Vabastati Tapa, Jõgeva ja Ruhnja.
  • Paju lahing

    Paju lahing
    Kõige võikam lahing Eesti ajaloos. Paju lahing võidetakse, liigutakse Võru ja Petseri poole. Lahingu käigus hukkus Julius Kuperjanov. Jaanuari kuuga Eesti territoorium vabastatud.
  • Vallutatakse Petseri

  • Asutav kogu tuleb kokku

    Asutav kogu tuleb kokku
  • Period: to

    Landeswehri sõda

    Konflikt Lätis Saksa väekoondisega.
    Sõlmiti vaherahu, tulemuseks baltisakslaste rolli vähenemine.
  • Võnnu lahingu võit

    Võnnu lahingu võit
    Kestis 19.-23. juuni, tähistame ka tänapäeval Võidupüha 23. juunil. Lahing toimus Saksa Landeswehri ja eestlaste vahel. Eestlased saavutasid võidu.
  • Period: to

    Tartu rahu läbirääkimised

    Kõigepealt lepiti kokku piiri osas.
    Järgmisena majandusküsimused: Eestil ei ole osa tsaarivenemaa võlgadest, varade tagastamine, lubati soodsaid kaubanduslepinguid, venemaa ütleb igaveseks ära suverääni õigustest eesti alale.
  • Relvarahu kokkulepe

    Relvarahu kokkulepe
  • Tartu rahu

    Tartu rahu
    Taru rahulepingule allakirjutamine 2. Veebruar 1920