Eesti iseseivumine

By riinkilvet

  • Esimese maailmasõja algus

    Franz Ferdinand tapetakse ning see viib Austria-Ungari ja Serbia sõjani

  • Saksamaa kuulutas Venemaale sõja

    Kõik Euroopa riigid olid relvastumisega tegelenud juba sajandi algusest saati (Tallinnas töötasid näiteks laevatehased). Venemaal toimus mobilisatsioon. Venelased läksid juba augustis pealetungile.
  • Period: to

    Maanõukogu (Maapäev)

    Kõrgeim rahvaesindus Eestis

  • Veebruarirevulutsioon

    Rahvas on pikast sõjast väsinud. revulutsioon puhkeb ettearvamatult, sõjavägi keeldub rahva vastu hakkamast.

  • Veebruarirevulutsioon Eestis

    Revulutsioon jõuab ka Eestisse. Peetakse miitinguid ja toimuvad streigid, vabastati vange, vanglaid pandi ka põlema.

  • Jaan Poska määratakse Eesti kuberneriks

    Venemaa Ajutine valitsus määrab J.Poska Eesti kubermangu kuberneriks

  • Eestlaste demostratsioon Petrogradis

    Demostratsioon peeti näitamaks eestlaste valmidust autonoomia saamiseks.

  • Ajutine Maanõukogu

    Eesti saab Vene Ajutiselt Valitsuselt (ajutise) autonoomia, Eesti esinduskoguks saab Ajutine Maanõukogu

  • Rahvusväeosade loomine

    Eesti saab Vene Ajutiselt Valitsuselt ametliku loa Eesti esimese polgu moodustamiseks.
  • Period: to

    Eesti iseseisvumise idee

    Sakslased on tunginud Eesti aladele, mis viivad Tõnissoni mõtteni otsida võimalusi iseseisvuse saavutamiseks.

  • Oktoobripööre

    Enamlik oktoobripööre Peterburis.

  • Oktoobripööre

    Enamlik oktoobripööre Eestis

  • Maanõukogu (Maapäeva) kogunemine Toompeal

    Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu.
    Kuni Asutava Kogu kokku tulemiseni kuulub kõrgeim võim Eestis Maanõukogule.
    Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused.
  • Period: to

    Saksa okupatsioon

  • Päästekomitee moodustamine

    Eesti riigivõimu organ, mis loodi olukorras, kus Nõukogude Venemaa väeüksused, kelle toel püsis Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kontrolli all olev nn Nõukogude Eesti, olid Eestist lahkumas ning Saksa armee lähenemas.

  • Iseseisvuse väljakuulutamine

    Päästekomitee koostas iseseisvusmanifesti, mis loeti 23. veebruaril Pärnus ette ning 24. veebruaril loeti see ette ka kõikjal mujal Eestis.

  • Asutava Kogu loomine

    Luuakse asutav Kogu, mis saadeti ka samal aastal laiali, kuid selle loomine tegi hilisema Asutava Kogu kokkukutsumise lihtsamaks.

  • Vabadussõja algus

    Eesti Ajutine Valitsus saatis Narva alla kõik oma sõjalised jõud, kuid kui sakslased hakkasid lahkuma, siis ei suutnud eestlased üksi positsioone hoida.

  • Eesti Töörahva Kommuun

    Narvas kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun.

  • Narva vallutamine

    Punased vallutavad Narva ning loovad Eesti Töörahva Kommuuni.

  • Inglise eskaader Tallinnas

    Inglased vallutasid venelastelt kaks hävitajat ja andsid need üle Eesti mereväele. Peale selle kohandati hulk väiksemaid laevu mereväe tarbeks. Eestil on ülevõim ka merel

  • Asutava Kogu valimised

    Kui olukord rindel oli stabiliseerunud, korraldati aprillis Asutava Kogu valimised ja 23.aprillil tuli AK Tallinnas Estonias kokku.

  • Võeti vastu maaseadus

    Asutav Kogu valmistas maaseaduse, mis võeti vastu oktoobris

  • Eesti vägede pealetung

    Laidoner eesotsas, olid Eesti väed piisavalt organiseeritud, et oli võimalik alustada punastele vastupealetungi. Vallutatakse Tapa

  • Tartu vabastamine

    Eestlased vallutavad Tartu tagasi ning koos sellega ka sealse sõlmjaama.

  • Narva vabastamine

    Eestlased vallutavad Narva tagasi.

  • Asutava Kogu kokkutulek

    Korraldatakse Asutava Kogu valimised. Võetakse vastu maaseadus - lubati maad kõigile, kes sõtta läksid

  • Suurpealetung

    Eestlased viivad sõjategevuse enda territooriumilt välja, lõpuks jõutakse Petrogardi lähistele.

  • Pihkva vallutamine

    Eestlased vallutavad Pihkva, annavad selle Vene valgetele.

  • Eesti Töörahva Kommuuni laialisaatmine

    Nõukogude valitsus mõistis, et ei saa Eestist jagu, selleks, et läbiraakimisi alustada saatsid nad ETK laiali.
  • Period: to

    Landeswehri sõda

    Pinged eestlaste ja baltisakslaste vahel jõudsid sõjategevuseni. 10. juunil sõlmiti vaherahu, kuid mõne aja pärast see siiski taaskord jätkus. Otsustavaks lahinguks osutus Võnnu lahing 23. juunil, mil eestlased võitsid. Liiguti sõjategevusega Riiani ning lõpuks andsid sakslased alla.

  • Rahuläbirääkimised Tartus

    Algasid rahuläbirääkimised, püüti kindlaks määrata riikide piirijooni.

  • Sõjategevuse lõpp

    Punaste uus katse Narvat vallutada läks luhta, algas vaherahu.

  • Tartu rahu

    Kirjutati alla Taru rahule. Tähtsus eriti selles, et Venemaa tunnustas Eesti riigi sõltumatust ja iseseisvust.