-
Õpetatud Eesti Selts
Vanim Eesti teadusselts. Õpetatud Eesti Selts on eri rahvusteaduste esindajaid koondav selts (aastal 2010 mittetulundusühing). ÕES seab oma eesmärgiks edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast. -
Perno Postimehe 1. number
Eesti järjepideva ajakirjanduse algus. Pärnu Postimees on Eesti kohalik ajaleht, mis ilmub Pärnumaal.
Ajalehe toimetus asub Pärnus Rüütli tänaval. Ajalehe esiknumber ilmus 5/17. juunil 1857. Väljaande asutas Johann Voldemar Jannsen nädalalalehena Perno Postimees ehk Näddalileht (ilmus 1857–1886), mis oli esimene eestikeelne perioodiline nädalaväljaanne. -
"Kalevipoja" ilmumine
Friedrich Reinhold Kreutzwaldi poolt Eesti rahvaluuleaineil koostatud Eesti rahvuseepos. -
Mahtra Sõda
Mahtra sõda oli eesti talupoegade ja karistussalklaste vaheline kokkupõrge 14. juunil (vkj 2. juunil) 1858. aastal Juuru kihelkonnas Mahtra mõisas. -
maltsvetlaste minek Krimmi
-
hakati taotlema Eesti Aleksandrikooli asutamist
-
J. Köleri algatusel esitati Aleksander II-le Eesti talupoegade suur palvekiri
-
laulu- ja mänguseltside Vanemuine ja Estonia asutamine
-
Omavalitsuse seadus
omavalitsuse seadus vabastas talupojad ühiskondlikul alal mõisnike eestkoste alt, kaotati mõisnike kodukariõigus, käsitööliste tsunftiseaduse kaotamine avas eestlastele võimaluse käsitöö alal vabalt tegutseda -
Teoorjuse kaotamine
teoorjuse kaotamine, viljaikaldus ja viimane näljahäda eesti rahva ajaloos -
C. R. Jakobsoni kolm isamaa kõnet
-
Tartus peeti I üldlaulupidu
- juunil–2. juulil (vkj 18.–20. juunil) 1869. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat.
-
Eesti teatri esimene etendus
eesti rahvusliku teatri esimene etendus (L. Koidula "Saaremaa onupoeg" Vanemuises) -
Eesti esimene raudteeliin
avati Eesti esimene raudteeliin (Paldiski–Tallinn–Narva ja edasi Peterburi suunas) -
asutati esimesed põllumeeste seltsid
-
Kunda tsemenditehase asutamine
-
Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine
-
laulu- ja mänguseltsi Endla asutamine Pärnus
Maja tollases Suur-Ohvitseri tänavas oli omaaegse eesti vaimuelu keskus. -
``Sakala`` lmumine
-
Rahvusliku ärkamise kõrgaeg
Valitses liikumises poliitiliselt mõõdukas, etnilis-lingvistilisi eesmärke püüdlev suund, mis asetas rõhu rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse väljaarendamisele. Eesti rahvusideoloogia alusepanija, pastor ja keeleteadlane oli Jakob Hurt . -
Ülemaailme massiorganisatsioon
Kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas Peakomiteega (tegutses 1870–1884) tegeles rahvusliku agitatsiooni ja kultuuriürituste korraldamisega.
