I maailmasõja algus kuni Vabadussõja lõpuni

  • I maailmasõja algus

    Saksamaa kuulutas sõja Venemaale, millest kasvas välja I maailmasõda.
  • Veebruarirevolutsioon

    Keiser Nikolai II loobus troonist ning moodustati Venemaa Ajutine Valitsus. Moodustati kaks võimuorganit.
  • Eestlaste demonstratsioon Petrogradis

    Eestlased nõudsid endale autonoomiat. Lehvis ka sinimustvalge lipp.
  • Autonoomia saamine

    Ajutine Valitsus annab Eestile autonoomia. Loodi uus haldusüksus Ajutine Maanõukogu ja Maavalitsus.
  • Maanõukogu loomine

  • Maapäeva valimised

    Maapäva väljakuulutamine Jaan Poska poolt kruvis pinget ning ta pidi lahkuma Tallinnast ajutiselt selleks ajaks, kuna vastasseis teravnes suuresti.
  • Oktoobripööre Eestis

    Eestimaa SRK volinikud ilmusid 27.oktoobril Toompeale. Vormistati dokument, mille kohaselt kõrgem täidesaatev võim läks kubermangukomissar J.Poskalt üle SRK abiesimees V.Kingissepale.
  • Esimesed parlamendi valimised Eestis

    Valimistel suurima esinduse sai Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei. Asutava kogu esimeheks valiti sotsialist August Rei.
  • Iseseisvusmanifest

    Loeti esmakordselt ette Iseseisvusmanifest Pärnus "Endla" teatri rõdul.
  • Iseseisvumine

    Tallinnas, Viljandis ja Paides kuulutati välja Eesti Vabariik. Moodustati Ajutine Valitsus, mille juhiks sai Päts.
  • Eesti Kaitseliit

    Johan Pitka ja Ernst Põderi eestvedamisel loodi esimene relvastatud kaitsestruktuur Eesti Vabariigis.
  • Punaarmee rünnak Narvale

    Rünnak löödi sakslaste poolt tagasi ning kiirendas nende vägede lahkumist Eestist.
  • Eesti Vabadus sõda

    Narva saadeti kõik vabad olevad sõjalised jõud nt ohvitserid, vabatahtlikud ja ka koolipoisid.
  • Ajutise Valitsuse üleskutse

    Eestit valdas sõjaline ebaedu. Peamiseks põhjuseks oli korraliku sõjaväe puudumine. Eesti Rahvavägi koosnes vabatahtlikest ja õppuritest.
  • Period: to

    Aktiivne Eesti sõjavägede reformimine

    1.Laidoner jõuab Eestisse
    2. Luuakse selge käsuliin (staap), kes annab käsu.
    3. Sundmobilisatsioon- kõik teatavas vanuses mehed peavad Eesti rahvaväega liituma
    4. Luuakse sõjaväe staap
    5. Luuakse eriväeosad, nt Kuperjanovi partisanid
    6. Välisabi: Britid saadavad appi oma eskaadri, Soome ja Taani vabatahtlikud.
  • Kehra lahing

    Peatati punaarmee pealetung Tallinnale. Samas hakati ka vastupealetungiks valmistuma.
  • Rahvaväe vastupealetung

    Eestil õnnestus enamlastele ära teha. Vabastati esmalt Tartu, hiljem ka Narva, Valga, Tapa ja Petseri.
  • Paju lahing

    Kõige jõhkram lahing Eesti ajaloos. Paju lahing võidetakse. Lahingu käigus hukkus Julius Kuperjanov.
  • Asutava Kogu kogunemine Estonia kontsertsaalis

    Eestlased mõistsid,et kui on hakanud minema sõjaliselt hästi võib ka uuesti proovida riiklusega tegelema. Korraldatigi demokraatlikud Asutava Kogu valimised. Selle kogunemisel tehti loosung, mille eesmärk oli kutsuda inimesi Vabadussõtta, siis saavad nad ka maad. Lubaddusest peeti ka kinni.
  • Landeswehr'i sõda

    Konflikt Lätis Saksa väekoondisega. Sõlmiti vaherahu, mille tulemuseks baltisakslaste roll vähenes. See kestis 5.06.1919-3.07.1919
  • Võnnu lahingu võit

    Kestis 19.-23. juuni.1919. Sellest ajast tähistame ka tänapäeval Võidupüha 23. juunil. Lahing toimus Saksa ja Eesti vahel, mille eestlased võitsid.
  • Rahuläbirääkimised Pihkvas

    Vene valitsus tegi ettepaneku rahu läbirääkimisteks, olid eestlased sellest väga huvitatud. Seda sellepärast,et ei tahetud enam Eesti pinnal sõdida.
  • Tartu rahukonverents

    Eesti delegatsioon koos Jaan Poskaga tahtsid taodelda vaherahu sõlmimist, et saaks Venemaaga piirid kindlaks määrata ja Eesti saaks iseseisvust tunnistada.
  • Tartu rahu

    Taru rahulepingu allkirjastamine 2. Veebruar 1920. Selle lepinguga Eesti Vabariik ja Nõukogude Venemaa kuulutasid sõja lõppenuks ja panid paika sõjajärgse koostöö piirjooned.
  • Müncheni kokkulepe

    Briti peaministri eestvedamisel sõlmitud leping. Tšehhoslovakkia pidi loovutama Sudeedimaa Saksamaale.
  • Molotovi-Ribbentropi pakt

    See toimus Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Lubati 10 aastat mitte üksteist rünnata. Nö sõlmiti vaherahu. Jagati ka ära Ida-Euroopa, Saksamaale pool Poola territooriumist, NSVL-t sai pool Poolast, Leedu, Läti, Eesti, Soome, Bessaraabia.
  • II maailmasõja algus

    Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid 2 päeva hiljem kuulutasid Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja.
  • Venemaa käivitab plaanid Baltikumis

    MRP kohta levisid halvad jutud, kuid neid eelistati mitte uskuda. Moskva ootas oma plaanide käivitamiseks Baltikumis sobivat ettekäänet. Selliseks ettekäändeks sai 15. septembril Tallinna sadamasse sisenenud Poola allveelaev Orzel.
  • Poola kaob

    Venemaa kui ka Saksamaa tungisid Poolale peale ning jagasid Poola omavahel ära. Seega Poola kaotas oma riigi.
  • Baaside leping

    Baaside leping, oli Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline abistamise pakt. Baaside lepingut peetakse MRP kõrval teiseks põhjuseks, miks Eestist sai NSV Liit.
  • Baltisakslased lahkuvad Eestist

    Hitler mainis oma kõnes baltisakslaste ümberasumist. Eestist lahkusid pea kõik sakslased.
  • Talvesõda

    Talvesõda kestis 105 päeva ja lõppes 13. märtsil 1940 Moskva rahulepinguga. Sõda oli Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel.
  • Saksamaa hõivab Taani ja ründab Norrat

    Saksa laevastik saaks vabalyt liikuda, tuli vallutada Norra ja Taani. Norras peeti korralik lahing, mis Taanis toimumata jäi. Norras tegutsenud Inglised ja Prantsused pidasid sakslastega lahinguid 1940. aastani.
  • Eesti okupeerimine ja võimu ülevõtmine

    Juuni keskel, kui Wehrmacht oli tungimas Pariisi, esitas Nõukogude Liit Eestile, Lätile ja Leedule sõjalise jõu ähvardusel ultimaatumid. Nõudes täiendavate väekontingentide maalelubamist ja sovetimeelsete valitsuste ametisseseadmist.
  • NSV ultimaatum Eestile

  • Juunipööre

    Ždanov oli NSVL esindaja, kes saabus Eestisse kindla ülesandega riik anneketeerida. Ta andis Maksim Undile ülesandeks kiiresti organiseerida miiting. Seda ta ka tegi ja 21. juunil toimuski riigipööre.
  • valimised

    Riigivolikogu valimiste korraldamiseks moodustati Eesti Töötava Rahva Liit. 14.–15. juulil toimusi valimised. Riigivolikokku pääses 45 kommunistliku partei liiget.
  • K.Pätsi küüditamine

    K. Pätsi ja tema perekonna küüditamine Venemaale.
  • Saksa okupatsioon

    Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt II maailmasõja ajal. See kestis 1941. aasta septembrist 1944. aasta oktoobrini.
  • Massiküüditamine juunis

    Eestist viidi minemaumbes 10 000 inimest, seal hulgas täisealised mehed saadeti vangilaagreisse, naised, lapsed ja vanurid viidi Siberi kolhoosiküladesse.
  • Eesti vallutamine sakslaste poolt

  • Suvesõda

    Sõda kestis 1941. aasta oktoobrini. Eesti metsavendade ja Saksa armee võitlus NSV ja NKVD vägede vastu.
  • Leningradi blokaad

    Piiramine sai alguse 8. septembril 1941 ning kestis 27. jaanuarini 1944. Blokaadi kestel suri nälga ligi miljon inimest.
  • Märtsipommitamine

    Pommitati Eesti suurimaid linnu nt Tallinn, Tartu, Pärnu. Tallinn põles suurtes leekides
  • Eesti taasiseseisvumiskatse

  • Eesti vallutamine Punaarmee poolt

    Sõjategevus jõudis uuesti Eestisse 1944. a veebruaris, kui Punaarmee murdis Leningradi blokaadi ja tungis kiiresti läände.