Eesti ajaloo ajatelg

KESKAEG

1201

1201.a rajati piiskop Alberti poolt Riia linn, mis sai oluliseks keskuseks ,tegevuse lähtekohaks

KESKAEG

1202

1202.a asutati Mõõgavendade ordu -alaliselt kohaolev eliitväeosa

KESKAEG

1208

1208 tungisid saklased ja latgalid Eesti aladele , peamised Ugandi ja Sakala maakonda

KESKAEG

1210

1210- Ümera lahing lõppes eestlaste võiduga.
Probleeme tekitas Vene vürstide sõjakäigud Eestisse, mis kurnasid eestlasi, aga ka ristisõdijad olid sõjast kurnatud , puhkes katk.

KESKAEG

1212

1. Sõlmit kolmeks aastaks vaherahu

KESKAEG

1215

1215 tungisid sakslased ja latgalid jõuliselt edasi, jõuti ja juba Kesk-Eestisse ja Läänemaale

KESKAEG

1217

Sõjakäiku Venemaa vastu 1217.a.

KESKAEG

1219

1219 sekkus võitlusse Taani, kes sai oma valdusesse Tallinna

KESKAEG

1223

1223 ründasid eestlased kõikjal sakslasi ,võeti linnuseid üle , õnnestatus võtta üle kogu maa välja arvatud Tallinn ,seda ei õnnestunud vabastada.

KESKAEG

1224

1224 oli mandriosa tähtsamaks vastupanupunktiks veel Tartu , mida toetas Vene vürst

KESKAEG

Period: 1227 to 1558

Üldiselt loetakse Eesti keskaja ajalisteks piirideks aastaid 1227 ja 1558 .

Rootsi aeg

1561

Rootsi võim Eestis algas Liivi sõja ajal, kui Liivi ordu Põhja-Eesti rüütlid Rootsile 1561. aastal allutasid.

Rootsi aeg

1583

Liivi sõja lõppedes, 1583. aastal, säilitas Rootsi oma võimu Lääne- ja Põhja-Eesti üle.

Rootsi aeg

1629

Uus sõda Poolaga lõppes 1629. aastal kogu Liivimaa territooriumi läbimisega Daugava jõest põhja poole Rootsi.

Rootsi aeg

1632

Haridusküsimustes oli kõige olulisem sündmus Tartu ülikooli asutamine 1632. aastal.

Rootsi aeg

1645

1. aastal kolis Saaremaa Taanist ka Rootsi.

Rootsi aeg

Period: 1695 to 1697

Aastatel 1695-1697 kannatas Eesti kõigi aegade suurimas näljahädas, mille tagajärjel suri hinnanguliselt viiendik elanikkonnast.

Rootsi aeg

1710

Rootsi periood Eestis lõppes Põhjasõjaga, kui 1710. aastal vallutasid Vene väed Tallinna.

Vene

1718

Hakati ehitama Kadrioru lossi.

Rootsi aeg

1721

Lõpuks annekteeriti Eesti ja Liivimaa Venemaale Põhjasõja lõpus, 1721. aastal.

Vene

1721

Uusikaupunki rahu; Venemaa sai Rootsilt Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning Kagu-Karjala.

Vene

1730

Eestis (esialgu Saaremaal) hakkasid tegutsema hernhuutlased (vennastekogudused), kes hoolitsesid rahva kirjaoskuse eest.

Vene

1775

Tartu suurpõleng.

Vene

1782

Kaotati Venemaa ja Balti kubermangude vaheline tollipiir.

Vene

1802

1. aprillil avati taas Tartu ülikool; ilmus Johann Christoph Petri „Eestimaa ja eestlased”.

Vene

1816

Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus.

Vene

1839

Volmaris (Valmiera) asutati kihelkonnakooliõpetajate seminar (Cimze seminar, a-st 1849 Valgas).

Vene

1843

Ilmus Eduard Ahrensi eesti keele grammatika, millest sai alguse meie praegune kirjaviis.

Vene

1856

Aleksander II kinnitas Eestimaa uue talurahvaseaduse; ka Põhja-Eestis sai hakata talusid päriseks ostma.

Okupatsioon

Period: 1918 to 1919

Aastatel 1918–1919 oli Eesti territoorium okupeeritud osaliselt. Okupatsioonivõimud moodustasid hõivatud territooriumil Eesti Töörahva Kommuuni. Okupatsiooni lõpetas Eesti Vabadussõda.

Okupatsioon

1939

1. jaanuaril 1939 oli Eesti Vabariigis 1 133 917 elanikku.

Okupatsioon

1939

1. augustil 1939 sõlmiti N Liidu ja Saksamaa vahel mittekallaletungileping ehk Molotovi-Ribbentropi pakt, mille salastatud lisaprotokoll jagas Ida-Euroopa kahe suurriigi vahel.

Okupatsioon

1939

Septembris 1939 koondati Eesti piiri lähistele suured Nõukogude väeüksused ning Eestile esitati ultimaatum, milles nõuti, et Eesti nõustuks oma territooriumile Nõukogude sõjaväebaaside rajamist.

Okupatsioon

1939

1. septembril 1939 sõlmiti Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk "baaside leping" , milles lepiti kokku Nõukogude Liidu sõjaväebaaside toomine Eestisse.

Okupatsioon

Period: 1940 to 1941

Aastatel 1940–1941 kestnud okupatsiooni ajal moodustasid okupatsioonivõimud Eesti Vabariigi territooriumil Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi.

Okupatsioon

1941

1. aastal asendus Nõukogude okupatsioon Eestis Saksa okupatsiooniga.

Okupatsioon

1941

1. detsembril 1941 registreeriti Eesti Kindralkomissariaadi territooriumil 1 017 475 elaniku.

TEINE

1992

Uus Põhiseadus võeti vastu rahvahääletusel 28. juunil 1992.

TEINE

1993

1. novembril 1993 jõustus Eesti Vabariigi notariaadiseadus, mis muutis kehtinud riikliku notariaadi ladina notariaadiks, mille kohaselt notar on vabakutseline riigiametnik.

TEINE

1993

Esimene eestseisus valiti 1. novembril 1993.

TEINE

1995

1. mail 1995 võeti Eesti Vabariigi Notarite Koda Ladina Notariaadi Rahvusvahelise Liidu (UINL) liikmeks.