20.saj kirjandus

Modernism

1905

Eesmärgiks muuta traditsioonilised ideed uuenduslikeks.
Muutub suhtumine keelde, ühiskonda, kirjandusse.
Rohkem fantaasiat, emotsioone, pessimistlikkust, keerukaid kõnekujundeid.
Voolud: sümbolism, futurism, sürrealism, ekspressionism, dadaism
Eestis väga laialt ei levinud.
Segu erinevatest modernimsi suundadest.
Tuntuim viljeleja A.H. Tammsaare.

Noor-Eesti

1905

Kiranduslik rühmitus, mis sai alguse 20. sajandi algul loodud salajastest õpilasringidest.
Esindab ajastu alguse kultuurimurrangut.
Aastal 1905 ilmus esimene "Noor-Eesti" album ning selle ümber kogunenud inimesi hakati nimetama nooreestlasteks.
Tähtsamatest ja tuntumatest kuulusid sellesse rühmitusse Gustav Suits, Friedebert Tuglas ja Johannes Aavik.
Nooreestlased tõid unustuse hõlmast välja Kristjan Jaak Petersoni luule ja hoolitsesesid haige proosakirjaniku Juhan Liivi eest.

Futurism

1909

Märksõnad: imetles linklikku eluviisi, liikumist ja jõudu,
loobuti tavaloogikast ja keelereeglitest, agressiivne
Rajaja Filippo Tommaso Marinetti
1909.a ,,Loomise ja futurismi manifest’’
Eestisse jõudis 1910. a.
Silmapaistvamad autorid: Johannes Semper, Albert Kivikas

Oskar Luts (1887-1953)

1912

Tartumaalt, Palamuselt pärit 20.sajandi kirjanduse suurkuju.
Luts on tuntud eelkõige rahvaliku realistliku proosa poolest, milles ta lõi ilmekaid varjundirohkeid olupilte, kaasates leebet huumorit.
Lutsu meistriteosed on ,,Kevade" (1912) ,,Suvi" (1918) "Tootsi pulm" (1921) ja ,,Sügis" (1938).
Mitmed ,,Tootsi lugude" tegelased on saanud rahvuslikeks arhetüüpideks, nende järgi on nimetatud preemiaid ja institutsioone.

Raamatute põhjal on tehtud ka mitu armastatud filmi.

Marcel Proust (1871-1922)

1913

Prantsuse kirjanik
Katoliiklik kasvatus, hiljem ateist.
Homoseksuaalne, kajastus ka loomingus.
Üks esimesi, kes homoseksuaalsusest kirjutas.
Keerukas stiil, pikad laused.
‘’Kadunud aega otsimas’’ (1913) maailma üks pikim romaan,
eesti keelde tõlgitud vähe.

Teadvuse vool

1915

Populaarne tervel 20.sajandil.
Looming ei kirjeldanud sündmusi ja tegevustiku arengut, vaid edasi anti tegelase tundeid ja mõtteid, eesmärgiks oli avada sisemaailma erinevad kihid ja arengusuunad.
Samuti käsitseti aega erinevalt, tihti aeglustatult.
Proust, Joyce, Woolf jt.

Franz Kafka (1883-1924)

1915

Austria kirjanik, juudi perekonnast.
Õppis juristiks, põdes tuberkuloosi.
Sidus realismi ja fantastikat.
Sidus sümbolismi ja allegooriaid.
Teemad: inimeksistentsi väljapääsmatus, fatalism.
,,Kafkaesque’’ arhetüüp: nagu õudusunenägu, tundub sürreaalne, valitseb kurjus.
,,Metamorfoos’’ (1915) ,,Protsess’’ (1925).

Vladimir Majakovski (1893-1930)

1915

Nõukogude Liidus elanud kirjanik ja luuletaja.
Üks silmapaistvamaid Vene futurismi eestvedajaid.
Luule stiil jõuline, avameelne; treppluule.
,,Pilv pükstes'' (1915) ,,Sõda ja rahu'' (1917).
Kuigi tema loomingus kajastus tihti toetus Kommunistliku Partei ideoloogiale ja imetlus Lenini vastu, oli Majakovski ja riigi läbi saamine keeruline.
Pärast enesetappu hakas NSV tema loomingut rohkem austama.

Siuru

1917

Eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal.
Rühma asjutaja oli August Gailit, lisaks temale kuulusid sinna Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson ning Henrik Visnapuu.
Siurulaste moto oli „Loomise rõõm – see olgu meie ainus tõukejõud“ – Tuglas.
Siuru muutis kirjanduse populaarseks ja tõmbas sellele üldsuse tähelepanu.
Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid.
Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile.

Francis Scott Fitzgerald (1896-1940)

1920

Üks enim tuntud kadunud põlvkonna autoreid.
Osales esimeses sõjas, pärast kolis Prantsusmaale.
,,Teisel pool paradiisi’’ (1920) ,,Suur Gatsby’’ (1925)
Alkoholiprobleemid, naise närvivaüustus, millest too ei toibunud.

Kadunud Põlvkond

1920

Terminit kasutatakse kirjeldamaks esimeses maailmasõjas osalenud ja sellest osavõtmise tulemusena invaliidistunud või vaimselt ning moraalselt muserdatud noori inimesi.
Tuntumad esindajad: E.Hemingway, F.S. Fitzgerald, E.M. Remarque.
Põlvkonna keskuseks oli Pariis.
Märksõnad: looming tihti autobiograafiline, jõukas eluviis, Ameerika unistuse surm, mineviku idealiseeimine, priiskav ja enesehävituslik eluviis.

James Joyce (1882-1941)

1922

Iiri kirjanik ja luuletaja
20.sajandi modernismi üks suurkuju.
Looming suurel hulgal inspireeritud kodulinnast Dublinist.
Esimene raamat ,,Dublinlased’’ (1914).
Meistriteos ,,Ulysses’’ (1922) .
Teos tekitas palju furoori seksuaalse ja ropu sisu pärast, keelati USAs.

Anton Hansen Tammsaare (1878-1940)

1922

Eesti kirjanik, esseist, kultuurifilosoof ja tõlkija.
Esindas realistlikku kirjandusvoolu, tema loomingut mõjutasid enim vene realistid, Oscar Wilde ning Knut Hamsun. Ta imetles tugevalt Dostojevskit, Tolstoid ja Gogolit.
Tammsaare kuulsaim teos ,,Tõde ja õigus'' on viieosaline romaanisari, mis käsitleb eestlase arhetüüpe ja millest sai eesti kirjanduse oluline tüvitekst.
,,Kõrboja peremees'' (1922) ,,Tõde ja õigus'' (1926-1933) ,,Põrgupõhja uus vanapagan'' (1933).

Sürrealism

1924

Märksõnad: ebareaalsus, alateadvus,esemete moonutamine
1924.a ,,Sürrealismi manifest’’
Salvador Dali (1904-1989)
,,Aeg venib’’ Eestis kogus populaarsust 1930. lõpus, silmapaistvam sürrealist Ilmar Laaban
Populaarsus vähenes pärast II maailmasõda
Karl Ristikivi, Jüri Üdi

Virginia Woolf (1882-1941)

1925

Briti kirjanik, põdes depressiooni,lõpetas elu enesetapuga.
Üks läbi aegade tähtsaim feminist kogu maailmas, biseksuaalne.
Kirjutas naiste väärkohtlemisest ja madalast sotsiaalsest staatusest.
Modernistlikud romaanid, kirjeldav kirjutamisstiil, peatas tihti aega,
tegelased sageli homoseksuaalsete kalduvustega.
,,Proua Dalloway’’ (1925) ,,Tuletorni juurde’’ (1927).

Ernest Hemingway (1899-1961)

1926

Kadunud põlvkonna üks oluliseim autor.
Teenis Itaalia sõjaväes I maailmasõja ajal, sai raskelt vigastada.
4 abielu, reisis väga palju.
Osales ka II maailmasõjas ja Hispaania kodusõjas.
Lihtne ja ilustamata kirjastiil: vähe omadussõnu, lühikesed laused.
,,Ja päike tõuseb’’ (1926) ,,Jumalaga relvad’’ (1929).
Mõjutas tugevalt oma ajastu kirjandusvoolu.

William Cuthbert Faulkner (1897-1962)1929

1929

Sündis USAs, jättis keskkooli pooleli, keskendus kirjandusele.
Vabatahtlik Briti lennuväes.
Kõrvalsuhted, alkoholiprobleemid.
Teadvuse vool, pikad tegelaste kirjeldused.
,,Hälin ja raev’’ (1929) ,,Kui ma olin suremas’’ (1930).

John Steinbeck (1902-1968)

1935

Iiri ja Saksa päritolu kirjanik, elas Californias.
Õppis Stanfordis, kuid ei lõpetanud seda.
1962.a võitis Nobeli kirjandusauhinna.
Kirjutas tolle aja igapäevaelust, ,,California novellide’’ stiil.
Loomingus leebe huumor, kuid ka terav iroonia.
Edu saabus teosega ,,Tortilla Flati agul’’ (1935).
,,Vihakobarad’’ (1939) võitis Pullitzeri preemia.

Jean-Paul Sartre (1931-1980)

1938

Mõjukaim eksistentsialismi filosoof ja kirjanik, prantslane.
,,Nausea'' (1938) ,,Olemine ja eimiski’’ (1943).
1964 võitis Nobeli preemia, kuid keeldus sellest.
Tema surmaga hääbus eksistentsialism.

Arbujad

1938

Luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat" järgi.
Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding.
Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana ning inimest sõltumatu isiksusena.

Albert Camus (1913-1960)

1942

Prantsuse filosoof, kirjanik, ajakirjanik.
Ei pidanud ennast eksistentsialistiks.
Teosed on enamasti absurdsed, kuid käsitlevad ka eksistentsialismi.
,,Võõras’’ (1942) ,,Katk’’ (1947).
Võitis 1957.a. Nobeli kirjanduspreemia.

Eesti kirjandus II maailmasõja ajal

1942

Kirjandus oli lõhustatud, sellest sai ideoloogilise propaganda tööriist.
1940-41: uudiskirjanudse defitsiit, ajasündmuste kajastamine
Karl Ristikivi ,,Võõras majas’’.
Propagandatöötajad Johannes Barbarus, Johannes Semper
,,Sirp ja vasar’’ .
1942-43: kirjastamisolud paranesid, Saksa-vastane võitlusvaim.
Marie Under ,,Mureliku suuga’’ Betti Alver ,,Leib’’.
1944- Eesti kultuuripagulased läänes:
A.Adson, A.Gailit, A.Kivikas, K.Ristikivi, M.Under, H.Visnapuu jt.

George Orwell (1903-1950)

1945

Sündis Indias Erik Arthur Blairina keskklassi perekonda.
Liitus Hispaania kodusõjaga, vihkas kommuniste ja NSVi.
Põgenes naisega Hispaaniast Londonisse, keskendus kirjutamisele.
Loomingus rõhus teadlikkusele sotsiaalsest ebaõiglusest.
Kasutas palju allegooriat, oli vastu totalitarismile.
Leiutas palju väljendeid: ,,Suur Vend’’ ,,mõtteroim’’ ,,sõda on rahu’’.
Looming: ,,1984’’ (1949) ,,Loomade farm (1945).
Suur allegooria, räägib 1917.a. Oktoobrirevolutsioonist, Stalini vastane.

Eksistentsialism

1946

Muutus populaarseks pärast II maailmasõda.
Mentaliteeti kirjeldab hästi ütlus: ,,Kõik on võimalik, sest mitte millelgi pole mõtet ega eesmärki’’.
Märksõnad: negatiivsed tagajärjed igas otsuses,
universum on ükskõikne inimese raskuste suhtes.

Biitnikud

1950

Rühmitus, mida seostati ühiskonna madalamate kihtidega.
Beat-kultuur, suhtumine ja kirjandus.
Beat generatsiooni kirjanikud:
Allen Ginsberg (1926-1997)
Homoseksuaal, veetis põhjuseta aega vaimuhaiglas.
Luuletused: ,,Howl’’ ,,Kaddish’’.
William S. Burroughs ,,Alasti õhtusöök’’ (1959).

Absurditeater

1950

Tuleneb absurdikirjandusest.
Kujunes välja 1950.-60. aastatel.
Märksõnad: pöörduv, ootamatu, ebaloogiline.
Samuel B. Beckett (1906-1989).
Iiri avant garde kirjanik, lavastaja ja poeet.
Kirjutas inglise ja prantsuse keeles.
,,Godot’d oodates’’ (1953).
Eugene Ionesco ,,Kiilaspäine lauljatar’’ (1950).
Albert Camus, Edward Abee.
Eestis Mati Unt ,,Öös on asju’’ (1990).

Czesław Miłosz (1911-2004)

1953

Poola päritolu poeet, kirjanik ja tõlk.
Aitas II maailmasõja ajal juutidel peidupaikasid leida.
Läks Ameerikasse elama 1960.a.
Võitis 1980.a Nobeli kirjanduspreemia.
Teostes kritiseeris tihti totalitaarset režiimi ning kirjeldas inimestega toimuvat elades karmi ja rõhuva režiimi all.
,,Vangistatud mõistlus'' (1953) klassikaline antistalinistlik teos.
,,Miloszi ABC'' (1997).

Ulmekirjandus

1954

Kujutab maailma, sündmusi ja asju, mida tegelikult olemas ei ole. Populaarsus suurenes tänu filmikunsti arenemisele.
3 suunda:
Imeulme: J.R.R. Tolkieni triloogia ,,Sõrmuste isand'' (1954).
Õudusulme: Stephen King ,,Hiilgus'' (1977).
Teadusulme: Frank Herbert ,,Düün'' (1965).
Ulmekirjandus on tänapäeval endiselt väga populaarne, menukus pigem kasvab, ilmunud on palju väga populaarseid ulmekirjandusteoseid, nt J.K. Rowlingu ,,Harry Potter'' ja G.R.R. Martini ,,Jää ja tule laul'' sarjad.

Postmodernism

1956

Levis 1950. aastate lõpul.
Vastureaktsioon modernismile.
,,Pole olemas ühtset tõde’’.
Märksõnad: iroonia, skeptitsism, paroodia, fragmentaalsus.
Italo Calvino (1923-1985):
Itaalia kirjanik, II maailmasõjas osales partisaniliikumises.
,,Kui rändaja talvisel ööl’’ (1979).
Eestis esindasid postmodernismi Hando Runnel, Mati Unt, Emil Tode.

Boriss Pasternak (1890-1960)

1957

Vene luuletaja, kirjanik ja tõlkija-
Tema esimene luulekogu ,,Mu õde-elu'' on üks läbi aegade olulisem vene keeles avaldatud luulekogu.
Pasternak tõlkis palju näidendeid, nt Goethe, Schilleri ja Shakespeare'i omasid, need tõlked on vene publiku hulgas populaarsed tänapäevani.
Kogus rahvusvahelist tuntust romaaniga ,,Dr Žhivago'' (1957)
Võitis 1958.a Nobeli kirjanduspreemia

Vladimir Nabokov (1899-1977)

1962

Sündis Peterburis rikkasse perekonda.
Emigreerus oktoobrirevolutsiooni ajal Berliini.
Õppis Cambridges.
Kirjutas edukalt nii vene kui inglise keeles.
Esimene romaan ,,Mary’’ (1926).
,,Lolita’’ (1962) oli ilmumisel pedofiiliat käsitleva sisu pärast üldsusele väga šokeeriv teos.

Kuldsed 60ndad ja kassetipõlvkond

1962

Ajastul toimus ühiskonna avatuse suurenemine,
noorte aktiivsuse kasv.
Kassetipõlvkond: 1962-1967
Igal aastal ilmus luulekassett, mis sisaldas 3-5 noore luuletaja debüütkogusid.
Kassetidega debüteerisid teiste hulgas näiteks Paul-Eerik Rummo, Mats Traat, Enn Vetemaa.

Hando Runnel (1938-)

1965

Eesti kirjanik ja kirjastaja.
Loomingu keskmes on autori suhe kodumaa ja rahvaga.
Oli Eesti Kongressi ja Põhiseadusassamblee liige.
Esikkogu ,,Maa lapsed’’ (1965).
,,Punaste õhtute purpur’’ (1982) on Runneli murranguline teos

Jaan Kaplinski

1967

Eesti kirjanik,luuletaja, filosoof ja üks enim tõlgitud autor.
Oli noorena väga huvitatud bioloogiast, antropoloogiast ja poliitikast.
Esimene luulekogu avaldati 1965.a noorte autorite kassetis.
Läbimurdeline luulekogu,,Tolmust ja värvidest’’ (1967).
,,Ma vaatasin päikese aknasse’’ (1976) on patsifistlik, sisaldab palju metafoore.

Psühholoogiline modernism ENSVs

1970

Tekkis 1970. aastatel.
Psühholoogiline lähivaatlus: tegelase mõttemaailma ja emotsioonide edastamine.
Tugev seos teadvuse vooluga.
Loomingut ja autori eraelu ei saa lahutada.
Vaino Vahingu ja Maimu Bergi salong oli populaarne koht psühholoogilise modernismi autorite kohtumiseks.

Jaan Kross (1920-2007)

1970

Eesti proosakirjanik, esseist, tõlkija.
Valdas eesti, soome, rootsi, saksa, prantsuse, inglise ja vene keelt.
Loomingu keskmeks üldiselt Eesti ajalugu.
Teostes katab pikki ajaperioode.
,,Kolme katku vahel’’ (1970) Keisri hull'' (1978) ,,Wikmani poisid’’ (1988).

Mats Traat (1936-)

1971

Tartumaalt pärit proosakirjanik ja luuletaja.
1970.aastast kutseline kirjutaja.
Teoste keskmeks Eestimaa ajalugu, sarnaselt Jaan Krossile.
Võrreldes Krossiga käsitleb väiksemaid ajavahemikke.
,,Tants arukatla ümber’’ (1971) ,,Inger’’ (1975).

Sergei Dovlatov (1941-1990)

1977

Pärit Leningradist, elanud Eestis ja New Yorgis.
Looming näitas lõhet ühiskonna ametliku ideoloogia ja valitsevate olude vahel.
NSVs sündinud satiiriline kirjandus.
Teosed seotud ka Eestiga.
Võttis reegliks, et kõik sõnad lauses peavad algama erineva tähega.
,,Nähtamatu raamat’’ (1977),,Võõramaa naine’’(1986).

Mati Unt (1944-2005)

1979

Eesti kirjanik ja teatrilavastaja.
Töötas Vanemuises, Noorsooteatris, Draamateatris.
Postmodernistlik stiil, psühhoanalüüs, eeskujuks Kafka
Teadvuse vool teoses ,,Tühirand’’ (1972).
Kuulsaim teos,,Sügisball’’ (1979) ,,Öös on asju’’ (1990).
,,Sügisballi'' ainetel on tehtud ka samanimeline film 2007.aastal, mis oli väga populaarne ning võitis ohrtalt auhindu, ka välismaalt.

Umberto Eco (1932-2016)

1980

Itaaliast pärit kirjanik, filosoof ja semiootik.
Inspireeritud James Joyce'i ja Jorge Louis Borges' loomingust.
Teostel olid keerulised süžeed, kasutas väga laia sõnavara.
Loomingus olid sageli vihjed ajaloosündmustele ning kirjandusteostele, teosed on üpriski mahukad.
Debüütteos ,,Roosi nimi'' (1980) ,,Olematu number'' (2015).
Esines 2005. a Tartu Ülikooli semiootikaosakonnas; sai Tartu Ülikooli audoktori tiitli.

Graafiline romaan

1986

Koomiksi alaliik, kuid palju mahukam, mõeldud pigem täiskasvanutele.
Põhiteemadeks draama, seiklus ja romantika.
Tehnikad: sümbolid, pildilised ja praktilised ikoonid, jutumullid.
Rodolphe Töpfferi (1799-1846) peetakse esimeste tänapäevaste koomiksite autoriks ning seetõttu Euroopa koomiksi isaks.
Kuulsamad teosed: Art Spiegelman ,,Maus'' (1986) ja Marjane Satrapi ,,Persepolis'' (2000).
Autobiograafiline teos, kujutas autori elu ja kogemusi Iraanis toimunud revolutsiooni ajal.