Eesti II maailmasõjas

  • Molotovi-Ribbentropi pakt

    Ida-Euroopa jagamine Saksamaa ja Venemaa vahel. Mittekallaletungi leping. MRP tegi Nõukogude Liidust ja Saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased. See pakt oli II MS vallandaja.
  • II Maailmasõja algus

    Saksamaa kallaletung Poolale. 3. september kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. 17. september ründas Poolat ka Punaarmee
  • Baaside Leping

    Eestile esitati vastastikuse abistamise pakt. Eestile see vastu tahtmist. NL anti rendile maa-alad mereväebaasise loomiseks Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiskis. Samalaadsed lepingud ka Lätile ja Leedule
  • Baltisakslaste lahkumine

    Hitleri kutsel. Lahkus 12660 baltisakslast.
  • Maavägede sissemarss Eestisse

    Vormiliselt jäi iseseisvus püsima.
  • Talvesõda

    Venemaa alustas sissetungi Soome, sest Soome ei vastanud Moskva nõudmistele. Sõda Soomele raske, kaotab mehi, territooriumi, kuid säilitab iseseisvuse.
  • Ultimaatum

    1. juunil- Leedule ultimaatum NL poolt, nõudes täiendavate punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse + Moskvameelse valitsuse moodustamist sooviti. Sarnane ultimaatum esitati ka Eestile ja Lätile.
  • Okupatsiooni algus

    Nõukogude Liidu sissetung - 90 000 sõdurit. A. Ždanov juhib võimu ülevõtmist.
  • Juunipööre

    Päts kirjutab alla uue valitsuse nimekirjale - peaministriks J. Vares-Barbarus
  • Riigi Volikogu Valimised

    Vares-Barbaruse käsul, kuid see oli tegelikult põhiseaduse vastane.
  • ENSV väljakuulutamine

    Kommunistlik Riigivolikogu kuulutas välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi
  • Nõukogude Liidu kooseisu minemine

    "eesti rahva palvet" rahuldati. Sellega jõudis Eesti annekteerimine Venemaa poolt lõpule.
  • Ümberkorraldused 1940 aastate lõpuks

    Riigikorraldus ENSV konstitutsiooni alusel. Repressioonid. EKP - esimeseks sekretäriks Karl Säre. Maa kuulutati riigiomandiks. Koolides hakati õpetama nö marksismi-leninismi
  • Massiküüditamine

    Repressiivse poliitika kulminatsiooniks oli massiküüditamine. 10 000 süütut inimest. Eliidi eemaldamine. Vähesed tulevad tagasi.
  • Suvesõda, Vene-Saksa sõja algus

    Saksamaa ründab NL. Kiire edasiliikumine
  • Sakslased ületasid Eesti piiri

  • Metsavennad

    Eesti pinnal toimuvas sõjas lõid aktiivselt kaasa metsavennad, ründasid nõukogude asutusi. 10. juuli lõid tagasi punaväelaste katsed Emajõge ületada. Nende vastasteks olid hävituspataljonid
  • Saksa okupatsiooni algus - Eesti kindralkomissariaat

    Eestlaste esialgne hoiak sakslaste kui päästjate taandus, sest nad ei tunnistanud E iseseisvust. Okupatsioonivõimude käepikendusena loodi Eesti Omavalitsus. Majanduspoliitika oli vastuoluline, natsionaliseeriti varasid.
  • Eestlased sõdivate poolte relvajõududes + tööpataljon

    Idapataljonid, politseipataljonid-vabatahtlikud. Eesti SS-leegioni asutamine augustis - sundvärbamine. Punaarmee poolel II MS 22. territoriaalne laskurkorpus. Saksa okupatsiooni ajal sundmobilisatsiooni ajal saadeti nad tööpataljoni (sunnitöölaagrite sarnased) 8. Eesti laskurkorpus - Venemaa eestlased (viidi tagalasse)
  • 20. Eesti SS-diviis

    leegionäride arv kasvanud 11 000-ni.
  • Punaarmee üldpealetung

    Algas idarinde põhjalõigus. Võitlus Narvas ligi 7 kuud.
  • Üldmobilisatsioon

    J. Uluots kutsus läbi raadio rahvast üles astuma Punaarmee vastu.
  • Märtsipommitamine

    Tallinnas
  • Punaarmee saabub Eestisse

    Marssisid Narva linna.
  • Sinimägede lahing

    Juuli-august. Ägedaimad lahingud, mida Eesti pinnal on peetud. Vene üksused lõpetasid pealetungi edu saavutamata
  • Soomepoisid

    Soome armeega liitunud eestlased. Vaimseks juhiks sai - Karl Talpak. Eestisse naasmine, et kaitsata uue Punaarmee sissetungi eest
  • Punaarmee hõivab Tartu

    Sakslased taanduvad ja algab taas Vene pealetung
  • Taasiseseisvumiskatse

    Moodustati vastupanugruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee (veebruaris). Rahvuskomitee - esimeheks Otto Tief. Uluots - presidendi kohused. 18. sept. - Vabariigi Valitsuse eesotsa Määrati Tief. 20. sept- sinimustvalge lipp Pika Hermanni torni
  • Nõukogude tankid Tallinnas + Suurpõgenemine

    Punaväelaste käes Tallinn. Suurpõgenemine kulmineerus (80 000 inimest). Eestlaste iseseisvuskatse oli luhtunud ja langeti taas ligi pooleks sajandiks NL võimu alla