Rahvuslik liikumine

Aleksandrikooli liikumine

1870 BCE

Eesmärk – kõrgema emakeelse kooli rajamine rahva enese rahaga (mõtte algatajad Jaan Adamson, Hans Wühner).

Jakobsoni kolm isamaakõnet

1868 BCE

Esimese kõnes "Eestirahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" idealiseeris Jakobson eestlaste muistset priiust kui valguse aega ja kirjeldas sakslaste võimupäevi kui pimeduse perioodi.
Teises kõnes "Võitlemised eesti vaimupõllul" (1870), mille Jakobson pidas "Vanemuise" seltsi 5. aastapäeval, ennustas ta eesti kultuuri peatset tõusu ja hoiatas selle saksastumise eest.
Kolmandas kõnes "Nõia-usk ja nõia-protsessid" (1870) kirjeldas ta keskaja nõiaprotsesse ja nõiausku.

Perno Postimees

1857 BCE

Oli hästi toimetatud, levimist soodustas Jannseni rahvalik laad. Järgmiste toimetajate käe all (1864–79 Caspar Franz Lorenzsonn, 1878–79 koos Lilli Suburgiga; 1879–81 Jaan Lipp; 1881 Eugen Jannsen; 1882. aasta alguses P. Kis(s)a ning 1882–85 Jaan Otstavel) kaotas järk-järgult esialgse mõju, lugejate arv vähenes (1860. aastate lõpus alla 1000 tellija). 1885. aasta lõpus ostis lehe Karl August Hermann, kes hakkas seda Postimehe nime all välja andma Tartus.

Laulu- ja mänguselts "Vanemuine"

Dec 24, 1865

Esimesed laulu - ja mänguseltsid “ Vanemuine ” 1865 asutati J.V.Jannseni eestvedamisel.

Laulu- ja mänguselts "Estonia"

Dec 24, 1865

Loodi 1865. aastal. Osales 1869 Eesti esimesel üldlaulupeol, kus "Estonia" meeskoor sai I järgu diplomi (dirigendiks oli E. Bergmann). Tänu "Estonia" seltsile algatati "Estonia" Teatri teatri ja kontserdihoone ehitamine.

I üldlaulupidu

Jun 18, 1869

I üldlaulupidu toimus 18.–20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeo peakomisjoni esimees oli Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode.

Eesti Kirjameeste Selts

Dec 24, 1872

Eesti Kirjameeste Selts asutati Tartus 1872. aastal, tegutses kuni 1893. aastani. Idee autoriteks võib pidada F. R. Kreutzwaldi ja C. R. Jakobsoni. Enamus liikmeid olid kooliõpetajad. Seltsi esimeseks presidendiks valiti Jakob Hurt. Jakob Hurda juhtimise all tegeldi peamiselt kavakindla Eesti rahvaluule ja kultuuripärandi kogumisega. Teiseks presidendiks sai C. R. Jakobson, kelle ajal pandi põhiline rõhk eesti keele uurimisele ja uue kirjaviisi juurutamisele.

SAKALA

Dec 24, 1878

Ajaleht "Sakala" on asutatud Carl Robert Jakobsoni poolt 1878. aastal. Hakkas ilmuma Viljandis ( praegu küll trükitakse Tartus ). Ilmus aastatel: 1878 - 1906, 1909 - 1940 ( 1940 - 1941 kandis nime "Punane Täht" ), 1941 - 1944, 1944. aasta oktoobris ja novembris ilmus uue nimel all ( "Uus Sakala" ), 1944 - 1950, 1950. aastal muudeti ajalehe nimeks "Tee Kommunismile", mis püsis kuni 1988. aastani.

Venestamine

Dec 24, 1885

Venestamine on vene keele ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele. Venestamine on olnud Tsaari-Venemaa Keisririigi ametlik ja Nõukogude Liidu mitteametlik[viide?] poliitika. Venestamise kaugemaleulatuv eesmärk on olnud vähemusrahvaste assimileerimine: nende muutmine vene kultuuriruumi omaks pidavaks ja ennast venelasena teadvustavaks rahvaks – venelasteks. Venestamise tulemusel on paljud Venemaa aladel elanud väikerahvad kaotanud oma identiteedi ning omandanud vene keele ja kultuuri.