Eesti lipp

Rahvuslik liikumine Eestis

By keiti01
  • Rahvuseepos "Kalevipoeg"

    Rahvuseepos "Kalevipoeg"
    Autoriks Kreutzwald, idee autoriks Faehlmann, põhiliseks lähteaineks eestlaste muistendid, kirjutatud regivärsilises rahvalauluvormis.
  • Ajaleht "Perno Postimees"

    Ajaleht "Perno Postimees"
    Asutas Johann Voldemar Jannsen, esimene eestikeelne perioodiline nädalaväljaanne. Jannsen ärgitas lehe kaudu eesti rahvast olema uhke oma rahvuskuuluvuse üle ning nõutama haridust ja majanduslikku edukust.
  • Ajaleht "Eesti Postimees"

    Ajaleht "Eesti Postimees"
    Asutas Johann Voldemar Jannsen Tartus, hiljem hakkas ilmuma ka Tallinnas.
  • Laulu- ja mänguselts "Estonia"

    Tegeles koorilaulu ja näitemänguga. Esitati sõnalavastusi ja laulumänge.
  • Mängu- ja lauluselts "Vanemuine"

    Aluse pani Jannsen, tegeles koorilaulu, ettekande- ja peoõhtutega ning näitemänguga, eesmärgiks oli rahvusliku kultuuri ja vaimsuse edendamine.
  • Jakobsoni kolm isamaakõnet

    "Eestirahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg", "Võitlemised eesti vaimupõllul", "Nõia usk ja nõia-protsessid."
  • I Üldlaulupidu

    I Üldlaulupidu
    Toimus Tartus, algatajaks oli J. V. Jannsen, kokku oslaes ligi 1000 esinejat, peeti ka isamaalisi kõnesid.
  • Eesti Põllumeeste Selts

    Eesti põllumehi ühendav selts, korraldas arvukalt põllumajanduse ja tööstuse näitusi, eesmärgiks oli edendada põllumajandust.
  • Hurda rahvuslik kõne

    "Kui me ei saa suureks jõult ega arvult, peame saama suureks vaimult."
  • Eesti Kirjameeste Selts

    Eesti Kirjameeste Selts
    Asutati Tartus. Idee autoriteks võib pidada Kreutzwaldi ja Jakobsoni. Enamus liikmed koolilõpetajad. Aitas kaasa eestikeelsete õpikute ilmumisele, rahvaluule kogumisele, eesti keele uurimisele ja korraldamisele.
  • Ajaleht "Sakala"

    Ajaleht "Sakala"
    Asutas Carl Robert Jakobson, hakkas ilmuma Viljandis, oli omal ajal Eesti loetavaim leht, kajastas talurahva elu ja tegemisi ja teavitas nende probleemidest.
  • II Üldlaulupidu

    Toimus Tartus, laulupeo kava koosnes peamiselt saksa autorite loomingust, laulukoore juhatas Karl August Hermann.
  • Manasseini revision

    Senaator Manassein saabus Balti kubermange revideerima.
  • Venestamine algus

    Koolid muudeti venekeelseks, vene keel sai asjaajamiskeeleks jne.
  • Eesti Aleksandrikooli avamine

    Eesti Aleksandrikooli avamine
    Kool avati venestamise tõttu venekeelsena.
  • Kirjameeste Seltsi tegevus lõpetati