-
Autoriks Kreutzwald, idee autoriks Faehlmann, põhiliseks lähteaineks eestlaste muistendid, kirjutatud regivärsilises rahvalauluvormis.
-
Asutas Johann Voldemar Jannsen, esimene eestikeelne perioodiline nädalaväljaanne. Jannsen ärgitas lehe kaudu eesti rahvast olema uhke oma rahvuskuuluvuse üle ning nõutama haridust ja majanduslikku edukust.
-
Asutas Johann Voldemar Jannsen Tartus, hiljem hakkas ilmuma ka Tallinnas.
-
Tegeles koorilaulu ja näitemänguga. Esitati sõnalavastusi ja laulumänge.
-
Aluse pani Jannsen, tegeles koorilaulu, ettekande- ja peoõhtutega ning näitemänguga, eesmärgiks oli rahvusliku kultuuri ja vaimsuse edendamine.
-
"Eestirahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg", "Võitlemised eesti vaimupõllul", "Nõia usk ja nõia-protsessid."
-
Toimus Tartus, algatajaks oli J. V. Jannsen, kokku oslaes ligi 1000 esinejat, peeti ka isamaalisi kõnesid.
-
Eesti põllumehi ühendav selts, korraldas arvukalt põllumajanduse ja tööstuse näitusi, eesmärgiks oli edendada põllumajandust.
-
"Kui me ei saa suureks jõult ega arvult, peame saama suureks vaimult."
-
Asutati Tartus. Idee autoriteks võib pidada Kreutzwaldi ja Jakobsoni. Enamus liikmed koolilõpetajad. Aitas kaasa eestikeelsete õpikute ilmumisele, rahvaluule kogumisele, eesti keele uurimisele ja korraldamisele.
-
Asutas Carl Robert Jakobson, hakkas ilmuma Viljandis, oli omal ajal Eesti loetavaim leht, kajastas talurahva elu ja tegemisi ja teavitas nende probleemidest.
-
Toimus Tartus, laulupeo kava koosnes peamiselt saksa autorite loomingust, laulukoore juhatas Karl August Hermann.
-
Senaator Manassein saabus Balti kubermange revideerima.
-
Koolid muudeti venekeelseks, vene keel sai asjaajamiskeeleks jne.
-
Kool avati venestamise tõttu venekeelsena.
-
