Ajalugu

  • Veebruarirevolutsioon Petrogradis

    Inimeste rahulolematuse tõttu vallandusid Petrogradis mässud ja võim läks Ajutise Valitsuse kätte.
  • Ülestõus Tallinnas

  • Demonstratsioon Petrogradis

  • Maanõukogu valimised

    Mai lõpp. Kohalik võim läks eestlaste kätte, korraldati munitsipaalvalimisi ja seati ametisse Maavalitsus.
  • Oktoobripööre

    Enamlased haarasid võimu, osaliselt propaganda ja "Maha sõda!" loosungiga rahva poolehoiu saavutamise tõttul. Kujunes ühe partei diktatuur ja tehti majandusreforme.
  • Maanõukogu otsus

    Katkestati riiklikud sidemed Venemaaga ja Maanõukogu muutus kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eestis. Eesti riikluse õiguslik teke.
  • Päästekomitee loomine

    3- liikmeline päästekomitee oli oluline kiireks tegutsemiseks erakorralistes oludes ja iseseisvumise väljakuulutamises.
  • Eesti Vabariigi väljakuulutamine

  • Saksa okupatsioon

    Kogu võim läks Saksa sõjaväelaste kätte ja kehtima hakkas sõjaväeline diktatuur.
  • Saksa okupatsiooni lõpp

    Esimese maailmasõja lõpp tegi lõpu ka saksa okupatsioonile Eestis. Ajutine Valitsus sai üle pika aja maha pidada legaalse koosoleku ja tegevust alustas Eesti Kaitseliit.
  • Punaarmee rünnak Narvale

    Eesti idapiirile kogunenud punaväelased ründasid Narvat, kus kuulutati välja ka Eesti Töörahva Kommuun. Punaarmee hõivas mitmed Eesti linnad. Eestlaste sõjalise ebaedu põhjuseks oli vastase ülekaal ja rahva usu puudus.
  • Rahvaväe vastupealetung

    Vabatahtlikke üksuste ja Johan Laidoneri juhtimisel löödi enamlased kuu jooksul mitmes Eesti asulast välja. Suureks abiks olid soomusrongid ja välisabi - Briti laevastik, mille toel loob Pitka ka Eestile väikse laevstiku.
  • Paju lahing

    Väga verine lahing, kuid mille käigus vabastati Valgas olev ülioluline raudteesõlm.
  • Asutava kogu valimised

    Esimene Eestis olev demokraatiline valimine. Taheti panna paika sõja eesmärk. Suurimak ns saavutuseks oli maaseaduse ja põhiseaduse vastu võtmine. Maaseaduse puhul lubati pärast sõda rahvale maad, mis tõstis eestlaste motivatsiooni sõdida.
  • Landeswehr'i sõda

    Võnnu lähedal kogunenud Eesti ja Saksa väeosad pidanuks koos vastu seisma enamlastele, kuid eestlaste olev sajanditepikkune viha oma orjastajate vastu viis lahinguni sakslastega. Oluliseks sai Võnnu lahing 23. juunil, mida tähitsatakse praegu Eestis võidupühana. Samuti läks Lätis riigi juhtimine Ulmanise valitsuse kätte.
  • Loodearmee pealetung

    Oktoober. Alganud rahuläbirääkimistele tõmbas kriipsu peale loodearmee pealetung, mille käigus Eesti vabanes ebameeldivast liitlasest. Detsembris tegi uue rünnaku Narvale Punaarmee, kes pärast verist lahingut taganes.
  • Tartu rahukonverents

    Jaan Poska juhtimisel Eesti delegatsioon taotles vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvuse tunnustamist ja idapiiri kindlaksmääramist. Piiri määramisel olid pooled suuresti eriarvamusel, kuid Punaarmee ebaõnnestumised Narvas sundis Vene diplomaate tegema järelandmisi.
  • Tartu rahuleping

    Rahukõnelused Tartus jätkusid, keskendudes põhiliselt majandusküsimustele. Eesti delegatsioon soovis Eesti osavõtmatust endise tsaaririigi industrialiseerimise võlgadest, osa Vene kullafondist ja Venemaa igavest loobumist suverääni õigusest Eestile. Eesti esindajad saavutasid mitmed oma soovid.
  • Molotovi-Ribbentropi pakt

    Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlikke Vabariikide Liidu vahel tehakse mittekallaletungileping. Sellega reguleeriti kahe riigi vahelisi suhteid ja salajase lisaprotokolliga jagati mõjupiirkonnad Ida-Euroopas.
  • II maailmasõja algus

    Saksamaa ründab Poolat, mida loetakse II ilmasõja alguseks. Eesti kuulutab end neutraalseks
  • Period: to

    Baaside aeg

    NSV Liit väidab, et Eesti ei suuda hoida oma neutraalsust ja vajab selles abi. Selle ettekäände kohaselt tuuakse Eestisse sisse umbes 25 000 vene sõjaväelast. Samal ajal kutsub Hitler baltisakslased Eesti aladelt ära, kes siis massiliselt lahkuvadki.
  • Period: to

    Talvesõda

    Nõukogude Liit ründas Soome Vabariiki. Soome suutis säilitada iseseisvuse ja Punaarmees olid suured inimkaotused.
  • Algab nõukogude okupatsioon

    Nõukogude Liit toob 100 000 sõjaväelast Eestisse sisse, baaside aeg lõppeb ja algab okupatsioon.
  • Juunipööre

    Ždanovi eestvedamisel tehtud meeleavaldused, töörahvarevolutsioon. Eesmärgiks oli saada uus valitsus, mis moodustatigi ja keda hakati kutsuma juunikommunistideks.
  • ENSV liidetakse Nõukogude Liiduga

    ENSV saab uue konstitutsiooni, uus võim teeb palju ümberkorraldusi- natsionaliseerib suuromandi, tehakse plaanimajandus, rahareform, kultuurirevolutsioon, repressioonid.
  • Juuniküüditamine

    10 000 inimest Eestist küüditatakse Venemaa aladele.
  • Period: to

    Jätkusõda

    Talvesõja jätk, sõda Sooma ja Nõukogude Liidu vahel. Nõukogude Liidu huvi Soome vastu jätkus. Jätkusõtta läksid salaja appi ka mitmed eestlased. Nõukogude Liit kasutas Soome pommitamiseks Eesti alasid, mis võtsid osaliselt Eestilt ära tema neutraalsuse. Soome säilitab iseseisvuse.
  • Period: to

    Saksa okupatsioon Eestis

    Nõukogude okupatsioonist räsitud eestlased isegi ootasid sakslaseid, neis loodeti näha vabastajaid. Vabastajateks sakslased aga ei saanud, vastupidi, tehti repressioone ja hukkamisi. Majandus allutati Saksamaa huvidele.
  • Saksamaa ründab Nõukogude Liitu

    Stalinile ootamatult ründab Saksamaa Nõukogude Liitu rikkudes sellega Molotovi-Ribbentropi pakti.
  • Märtsipommitamine

    Nõukogude väed pommitasid Eesti linnu eesmärgiga tekitada hirmu ja nõrgestada saksa tagalat. Eriti kannatada sai Tallinn
  • Nõukogude okupatsiooni algus Eestis

    Uluotsa rahvuskomitee võtab võimu üle ja sakslased hakkavad lahkuma.