-
Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt
Nõnda nimetatud baaside leping, mille kohaselt loodi Eesti territooriumil baasid kahekümne viie tuhande punaväelase majutamiseks. Samuti tohtis NSVL tuua oma laevad Eesti sadamatesse. Lepingu ajendiks oli Poola allveelaev, mis oli Tallinnasse jõudnud ja mis sealt põgenes, enne kui see jõuti interneerida ja NSVL kasutas seda ettekäändena, et süüdistada Eestit neutraliteedi rikkumises. Leping allkirjastati Moskvas. -
Umsiedlung
Peale Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimist, oli vaja Poola alad ümberasustada sakslastega ja üheks vahendiks olid baltisakslased. Adolf Hitler pidas suure kõne selle kohta, kuidas Ida-Euroopas elavad sakslased peavad kodumaale naasema. Umsiedlungi käigus lahkus Eestist umbes 12 000 sakslast. -
Nõukogude vägede sisenemine Eestisse
Seoses baaside lepinguga, ületasid esimesed Punaväelased Eesti piiri. -
Nõukogude Liidu ultimaatum
NSVL kasutas ära Saksamaa sõda Prantsusmaa ja teiste Lääne-Euroopa riikidega selleks, et okupeerida Baltiriigid. Eestile esitati ultimaatum, kus nõuti täiendavate vägede majutust ja Nõukogude Liidule meelsama valitsuse loomist. -
Okupatsioonivägede saabumine
Baltiriigid, sealhulgas Eesti, mõistsid, et abi pole kuskilt loota ja olid sunnitud NSVLi tingimustega nõustuma. Üle Narva piiri tuli umbes 90 000 punaväelast, kes paigutati hiljem suuremate linnade garnisonidesse. -
Juunipööre
Kompartei ja Andrei Ždanovi juhtimisel organiseeriti 21. juunit suur meeleavaldus Eesti valitsuse vastu. Tallinnas riietusid punaväelased ümber tsiviilisikuteks ja täiendasid protestijate ridasid. Meeleavaldus oli peamiselt tööliste õiguste äravõtmise ja Eesti fašistliku valitsuse vastu. Eesti vägedel keelati vastupanu osutamine. Koos punaste abiga võeti valitsusehooned üle ja Päts oli sunnitud allkirjastama uue valitsuse loomise, Peaministriks sai Johannes Vares-Barbarus. -
Riigikogu valimised
Juuli esimestel nädalatel kuulutas Vares-Barbarus välja erakorralised Riigikogu valimised. 14. juulil toimusid üle Baltimaade valimised, kus esinesid ainult NSVLile meelsed kandidaadid, kõik tegelikud tõrjuti väljamõeldud põhjustel. Valimised olid täielikult võltsitud ja Riigikokku said 45 kommunisti. -
ENSVLi väljakuulutamine
Kommunistlik Riigivolikogu kuulutas Eesti Vabariigi Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. Peale seda tehti avaldus Nõukogude Liidule, et Eesti saaks selle koosseisu astuda. -
Eesti ühendamine NSVLiga
Augusti alguses langetas Nõukogude Liidu Ülemnõukogu helde otsuse "rahuldada eesti rahva palve" ja ühendasid ENSVLi NSVLiga. P.S. Ma vihkan kommuniste -
Period: to
Ümberkorraldused ENSVLis
Nõukogude valitsus hakkas korraldama Eestis laiaulatuslike muutusi, kõik kõrged ametnikud tagandati, tähtsad positsioonid läksid kommunistide kätte. Riigivolikogust sai Ülemnõukogu ja valitsusest Rahvakommisaaride Nõukogu. Vallavalitsustest said täitevkomiteed. EKP sai ainsaks seaduslikuks poliitorganisatsiooniks ja suunavaks jõuks. Maaomandid riigistati(ei läinud rahvale!!). Algas kultuurirevolutsioon. NKVD hakkas represseerima inimesi, kõrged ametnikud(eeskätt Päts ja Laidoner) küüditati. -
Juuniküüditamine
Eestis, Lätis ja Leedus toimusid korraga massiküüditamised. Inimesed saadeti massiliselt Venemaale, mehed töölaagritesse, naised, lapsed ja vanurid Siberi kolhoosidesse. Eestist küüditati umbes 10 000 inimest. Kohutav -
Metsavendluse levik
Peale juuniküüditamist said Eesti mehed innustust Nõukogude võimude vastu võitlema. Mobilisatsioonist hiilijad olid juba mõnevõrra alustanud metsast vastupanu osutamist, kuid küüditamine oli suur tõuge meestele. Võideldi peamiselt NKVD mentide ja suvesõja ajal hävituspataljonidega(nende ülesandeks oli põletatud maa taktika rakendamine). Tublid mehed olid need metsavennad. -
Suvesõja puhkemine
Vaatamata Molotov-Ribbentropi paktile, otsustas Saksamaa rünnata NSVLi(mõnes mõttes tegid õigesti, ega Stalin ka ei plaaninud rahu pidada, vähemalt said üllatuse eelise). Kell neli hommikul alustasid Saksa väed sõjatee ja saavutasid suurt edu punaste üle. -
Period: to
Saksa vägede poolt Eesti vallutamine
Kiiret edu saavutanud sakslased liikusid kiiresti mööda Ida-Euroopat. 7. juulil ületasid nad Eesti piiri. Punased taganesid ja ei osutanud suurt vastupanu, kuni jõuti Pärnu-Vändra-Türi-Põltsamaa-Tartu joonele, kus suudeti korraks stabiliseerida olukord. Kauaks seda ei jätkunud ja lisajõududega suutis Wehrmacht nad tagasi lükata. Taganemine jätkus ja 28. augustil jätsid punased Tallinna maha. Eestlased võtsid sakslasi kui vabastajaid peale üht punast aastat. -
Period: to
Saksa okupatsioon
Sakslased kiiresti kaotasid eesti rahva poolduse, kui mõisteti, et ei tule iseseisvust parunite käe all. 05.12.1941 sisestati Eesti Reichskommissariat Ostlandi ja sellest sai Eesti kindralkomissariaat, kindralkomisaar oli Litzmann. NSVLi poolt natsionaliseeritud vara ei tagastatud. Moodustati Omavalitsus. Algasid repressioonid, tapeti kommuniste, juute, mustlasi. Eesti sai judenfreiks, nii et tapeti teiste riikide juute. Augustis 1942 moodustati Eesti SS leegion. Hiljem toimus mobilisatsioon ka. -
Uluotsa katse taasiseisvus saavutada(ei oska määrata täpset kuupäeva)
Peale Nõukogude vägede tõrjumist Eestist üritati taastada iseseisvus, lootes, et Lääneriigid tunnistavad Eesti iseseisvuse. 44. aasta veebruaris moodustati Eesti Vabariigi Rahvuskomitee, mis hõlmas vastupanu gruppe. Suvel sai Eesti Vabariigi Rahvuskomitee esimeheks Otto Tief ja kogu rahvuslik opositisoon koondus Rahvuskomitee ümber. Ülesanneteks oli Põhiseaduse taastamine ja valitsuse moodustamine. Palju see ei aidanud, aga vähemalt saadi 20. septembril sini-must-valge lipp Pika Hermanni torni. -
Period: to
Lahing Narva all
Peale sakslaste peksa saamist Venemaal hakkasid punased vastupealetungi sooritama. Saksa väed taandusid kiiresti ja rajasid Narva jõe kaldale mitu sillapead. Nõukogude valitsus ootas kiiret Narva vallutamist aga üllatavalt hästi hoidsid saksa väed(peamiselt eesti sõdurite abil Narva linna), lahing kestis umbes seitse kuud, enne kui sakslased olid sunnitud taanduma Sinimägedele. -
Period: to
Eesti suurlinnade pommitamine
Narva lahingu ajal teostas Nõukogude lennuvägi mitmeid suurpommitusi Eesti linnade pihta. 6. märtsil hävitati ajalooline Narva linn, 8. said enamiku valust tunda Jõhvi ja Tapa. Üheksandal märtsil toimus kurikuulus Tallinna märtsipommitamine, mis hävitas mitu kuulsat avalikku hoonet nagu Niguliste kiriku, Estonia teatri, vaekoda. 25. märtsil sai ka Tartu terrori osaliseks. Õnneks eestlased ei murdunud pinge all, vaid sõdurid võitlesid erilise vihaga punaste koerte(punaväelaste) vastu. -
Period: to
Sinimägede lahing
Sinimägedele taganenud Saksa väed võtsid sisse tugevdatud positsioonid, et valmistuda Punaarmee pealetungiks. Rünnakud olid peaaegu, et katkematud, oli väga tihe lahing, milles langes tuhandeid mehi, peamiselt Nõukogude osapoolel. Võit oli raske, kuid ühel hetkel loobus Nõukogude vägede ülemjuhatus rünnakust, kuna see läks liiga kalliks maksma. Soome pääses meredessandist tänu sellele. Lõpuks pidid kaitsjad taganema Tartu poolt tuleva rünnaku tõttu, et vältida ümberpiiramise ohtu. -
Nõukogude vallutus
Peale Sinimägede loovutamist oli punaste jaoks vaba tee Tallinnasse. Sakslased otsustasid oma väed Eestist Saksamaale tagasi viia, eesti SS sõdurid läksid enamasti kaasa, kuid mõned jäid ka Eestisse. 22. septembri hommikul sisenesid Nõukogude väed Tallinnasse ja kole punane lipp oli taas Pika Hermanni tornis. Varsti langes kogu mandriosa punastele. Viimased lahingud olid Eesti saartel, eriti kõva madin oli Sõrve-poolsaarel.