3 35227 silhouette musical note clef bass treble music transparent

2001 - 2020 Eesti muusikamaailmas

  • Period: to

    Olulised muusikaga seotud sündmused Eestis 2001-2020a.

  • 2001. aasta võitis Eesti Eurovisiooni lauluvõistluse Kopenhaagenis

    2001. aasta võitis Eesti Eurovisiooni lauluvõistluse Kopenhaagenis
  • 2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus toimub Tallinnas, Eestis. "Moodne muinasjutt".

    2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus toimub Tallinnas, Eestis.  "Moodne muinasjutt".
  • Eesti helilooja Valter Ojakäär -Muusikanõukogu preemia muusikaelu jaoks olulise ja väljapaistva tegevuse eest.

     Eesti helilooja Valter Ojakäär -Muusikanõukogu preemia muusikaelu jaoks olulise ja väljapaistva tegevuse eest.
    Valter Ojakäär (10. märts 1923 Pärnu – 27. oktoober 2016 Pärnu) oli eesti helilooja ja publitsist. Ojakäär on tutvustanud aastakümneid levi- ja džässmuusikat ajakirjanduses, raadios ja televisioonis.Ojakäär on kirjutanud ka rohkesti levilaule, millest kuulsamad on "Oma laulu ei leia ma üles", "Sõit pilvelaeval" (kuulus 2004 laulupeo kavva), "See meeletu maailm", "Olematu laul" jt. Aastatel 1951–1956 õppis ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Mart Saare ja Heino Elleri kompositsiooniklassis.
  • Viljandi pärimusmuusika festival - Eesti Riiklik Kultuuripreemia 2004

    Viljandi pärimusmuusika festival -  Eesti Riiklik Kultuuripreemia 2004
    Iga aasta Viljandi lossimägedes ja südalinnas peetav pärimusmuusika festival on ühe erilise, 1990. aastate algul levima hakanud mõtteviisi tugevaim väljendus. See mõtteviis väärtustab tavasid, pärimust ja paikkondlikku identiteeti, püüdes aastasadade ja -tuhandete vältel kogunenud vaimseid väärtusi kohandada kaasaegse elukorraldusega – ikka selleks, et traditsioonid elaksid ja seeläbi tugevneks meie rahvuslik eripära ja muusikaline emakeel.
  • Eesti Heliloojate Liit lisati Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi poolt tunnustatud loomeliitude nimekirja.

    Eesti Heliloojate Liit lisati Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi poolt tunnustatud loomeliitude nimekirja.
    Eesti Heliloojate Liit on üks vanimaid eesti loomeliite, mille eesmärgiks on professionaalsete heliloojate ja muusikateadlaste huvide eest seismine, eesti heliloomingu ja muusikateaduse vaba arengu soodustamine, loominguvabaduse kaitsmine ja oma liikmete loominguliste huvide esindamine. Eesti Heliloojate Liidu eelkäija, Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts asutati 19. novembril 1924. aastal.1989. aastal nimetati ümber Eesti Heliloojate Liiduks, 1993. aastal võeti vastu EHLi uus põhikiri.
  • 110 aastat tagasi Eesti muusika esimene sümfooniline avamäng- Rudolf Tobias

    110 aastat tagasi Eesti muusika esimene sümfooniline avamäng- Rudolf Tobias
    Rudolf Tobias (29. mai 1873 Käina, Hiiumaa – 29. oktoober 1918 Berliin) oli eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui ka organisti erialal. Tobias on kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd, sealhulgas ka eesti muusikas esimese sümfoonilise avamängu ("Julius Caesar", 1896) ja esimese oratooriumi ("Joonase lähetamine", 1907). Rudolf Tobiast loetakse koos Artur Kapiga eesti sümfonismi rajajaks.
  • Eesti Filharmoonia Kammerkoor salvestus võitis 2 Grammy auhinda

    Eesti Filharmoonia Kammerkoor salvestus võitis 2 Grammy auhinda
    Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK) on kujunenud üheks tuntumaks Eesti muusikakollektiiviks maailmas. EFK asutas 1981. aastal Tõnu Kaljuste, kes oli koori kunstiline juht ja peadirigent kakskümmend aastat. Hetkel juhib koori: Kaspars Putniņš
    Kontserditegevuse kõrval on koori töös olulisel kohal salvestused (plaadifirmadele ECM, Virgin Classics, Carus, Harmonia Mundi, Ondine), mis on võitnud auhindu, sh kaks Grammy-auhinda: 2007. aastal „Arvo Pärt. Da Pacem” eest dirigent Paul Hillieriga.
  • Eesti Muusikauhinnad toimuvad 10. korda

    Eesti Muusikauhinnad toimuvad 10. korda
    Galakontsert Eesti Muusikaauhinnad on kasumit mittetaotlev projekt, mille põhieesmärgiks on kodumaise muusika väärtustamine ning läbi auhindade tunnustuse jagamine silmapaistvatele eesti muusikutele. Lisaks eeltoodule võimaldab otseülekanne üritusest televisioonis täita muusikaauhindade jagamise laiemat eesmärki, milleks on eesti muusika populariseerimine. Esimesed Eesti Muusikaauhinnad toimusid 1998. a
  • Alguse sai Tallinn Music Week

    Alguse sai Tallinn Music Week
    allinn Music Week on Balti- ja Põhjamaade suurim siseruumides toimuv festival ja muusikatööstuse konverents, mis meelitab kohale ligi 20 000 muusikasõbrast koosneva entusiastliku publiku nii Eestist kui ka naaberriikidest. Festivalil osaleb umbes 800 muusikaettevõtjat ning rohkem kui 200 kohalikku ja rahvusvahelist artisti, kes esindavad mitmesuguseid muusikavoolusid popist džässini ja raskerokist elektroonilise muusikani. Esimene Tallinn Music Week toimus 2009a. Tallinnas, Eestis.
  • EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER (ERSO) peadirigendiks Neeme Järvi

    EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER (ERSO) peadirigendiks Neeme Järvi
    EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER (ERSO) on vanim ja mainekaim regulaarselt tegutsev sümfooniaorkester Eestis. Orkestri ajalugu ulatub aastasse 1926 ning sarnaselt paljude omataolistega maailmas on seotud rahvusliku ringhäälingu sünni ja arenguga. Alates 2010. aastast on enam kui 100-liikmelise orkestri peadirigent ja kunstiline juht Neeme Järvi, kes esimest korda oli samal ametikohal
    2004. aastal pälvis ERSO Eesti esimese Grammy!
  • 92. aastat muusikalist haridust Eestis - Heino Elleri Muusikakool

    92. aastat muusikalist haridust Eestis - Heino Elleri Muusikakool
    Heino Elleri Muusikakooli algus langeb kokku eestikeelse professionaalse muusikahariduse algusega 1919. aastal, mil Eestis avati kokku kolm muusikakooli, Eesti Helikunsti Seltsi Tartu Kõrgema Muusikakooli järglane. Praegu annab kool kutsekeskharidust põhi- ja keskkooli baasil. Õppeaeg on põhikooli baasil neli aastat, keskkooli baasil kolm aastat. Pärast kooli lõpetamist on võimalik haridusteed jätkata nii eesti kui välismaa muusikakõrgkoolides.
  • Ajakiri "Muusika" 10 aastat kajastanud Eesti muusikaelu.

    Ajakiri "Muusika" 10 aastat kajastanud Eesti muusikaelu.
  • RAHVUSOOPER ESTONIA MAJA 100. SÜNNIPÄEV

    RAHVUSOOPER ESTONIA MAJA 100. SÜNNIPÄEV
    Rahvusooper Estonia tähistab täna suurejoonelise peoga saja aasta möödumist Estonia maja avamisest. Rahvusooper Estonia tegevusele pandi alus 1865. aastal, kui Tallinnas loodi laulu- ja mänguselts „Estonia“. Seltsi algatusel ja baasil alustas 1906. aastal tegevust professionaalne Teater Estonia, mis 1913. aastal kolis vastvalminud teatrimajja Estonia puiesteel, kus asutakse ka praegu. Pärast draamatrupi likvideerimist.1949. aastal on Estonia muusikateater.
  • Suri Eestis sündinud helilooja Udo Kasemets

    Suri Eestis sündinud helilooja Udo Kasemets
    Udo Kasemets (16. november 1919 Tallinn – 19. jaanuar 2014 Toronto) oli eesti-kanada helilooja.Ta lõpetas aastal 1938 Jakob Westholmi Gümnaasiumi[1]. Aastatel 1940–1944 õppis ta Tallinna Konservatooriumis Heino Elleri juures kompositsiooni ja Olav Rootsi juures dirigeerimist. Ta on avaldanud rohkesti artikleid Eesti, Kanada ja Ameerika Ühendriikide muusikast. Lõi orkestrimuusikat,kammermuusikat,koorimuusikat, vokaalmuusikat jne. Teda nimetatakse Eesti kõige tuntumaks "tundmatuks" heliloojaks.
  • Eesti muusikatööstus valis Jazzkaare 2015. aasta parimaks muusikafestivaliks

    Eesti muusikatööstus valis Jazzkaare 2015. aasta parimaks muusikafestivaliks
    Tallinna Rahvusvaheline Festival Jazzkaar on Eesti kultuuri üks visiitkaarte ja Baltimaade suurim jazzifestival, mis toimub aastast 1990. Huvitava ja omanäolise programmi ning julgete lahenduste abil teeb Jazzkaar väikseima eelarvega parimat jazzifestivali Põhjamaades. Jazzkaar 2015. valiti aasta parimaks muusikafestivaliks ning valiti Euroopa parimate festivalide hulka ja on värskelt tunnustatud EFFE kvaliteedimärgiga aastateks 2015-2016 ning 2017-2018. Jazzkaar sai 2019.a 30 aastaseks!
  • Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saab kontserdisaali

    Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saab kontserdisaali
    "See on ajalooline päev nii Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kui Eesti Kunstiakadeemia jaoks – täna tehtud otsusega saab EKA lõpuks oma maja ja EMTA kauaoodatud kontserdisaali," ütles kultuuriminister Indrek Saar.
  • XII noorte laulu- ja tantsupidu "Mina jään"

    XII noorte laulu- ja tantsupidu "Mina jään"
    Laulupidu tõstis esile uue põlvkonna heliloojate loomingu seega osa said ka noored dirigendid.
    Peadirigent: Heli Jürgenson
  • Arvo Pärdi Keskuse avamine Laulasmaal

    Arvo Pärdi Keskuse avamine Laulasmaal
    Arvo Pärdi Keskuse asutas helilooja perekond 2010. aastal Laulasmaal ning esialgu tegutseti arhiiviks kohandatud eramajas, mis kandis nime Aliina. See on nimi, mis Pärdi muusika kontekstis tähistab sümbolina uusi algusi. Arhiivi korrastusel selgus, et avada arhiiv uurijatele ning alustada haridus- ja kontserttegevusega, tuli ehitada uus, senisest märksa suurem hoone.
    Uue keskusehoone ehitus algas 2017. aasta märtsis ning Arvo Pärdi Keskus avas uksed külastajatele 17. oktoobril 2018.
  • XXVII Üldlaulupidu

    XXVII Üldlaulupidu
    XXVII üldlaulupidu ja XX tantsupidu toimus 2019. aasta 5.-7. juulis. Esimene laulupidu aga peeti Tartus 1869.
  • Eesti Muusika Päevad - toimub 41. korda

    Eesti Muusika Päevad - toimub 41. korda
    Alates 1979. aastast peetud festival Eesti Muusika Päevad (EMP) on 40 aastat olnud üks olulisemaid siinsete heliloojate loomingule keskenduvaid festivale. Festivali kunstilised juhid on heliloojad Helena Tulve ja Timo Steiner.
    EMPil saab kuulda eesti heliloojate värskeimat loomingut, kava hõlmab mitmesugustest žanritest tuntud muusikuid ja ühendab eri kunstivorme. 2019 a. pidas Eesti Muusika Päevad oma 40. juubelit