Eesti II maailmasõjas

  • Eesti-Saksa mittekallaletungileping

    Eesti-Saksa mittekallaletungileping
  • Molotovi-Ribbentropi pakt

    Molotovi-Ribbentropi pakt
  • Saksa väed ründavad Poolat

    Nädal peale MRP allkirjastamist algab Saksa vägede hävitav välkrünnak Poola vastu.
  • Allveelaev Orzeli põgenemine

    Allveelaev Orzeli põgenemine
  • Baaside leping

    Baaside leping
  • Päts nimetab Uluotsa peaministriks

    Päts nimetab Uluotsa peaministriks
    Nõukogude Liidu survel nimetab Päts Eenpalu asemel peaministriks Uluotsa, kellest saab Eesti viimane seaduslik peaminister enne Barbarust.
  • Baltisakslaste ümberasustamine (Umsiedlung)

    Baltisakslaste ümberasustamine (Umsiedlung)
    MRP salaprotokollides lubab NSVL baltisakslastel naasta kodumaale, tegelikult koloniseeritakse nendega Poola alad. Esimene alus baltisakslastega lahkub Tallinnast 18. oktoobril.
  • Talvesõda

    Talvesõda
    Peale Soome keeldumist oma riigipiiri muuta ning punavägesid sisse lasta lavastab NSVL oma väeosade rünnaku Soome poolt. Seejärel katkestatakse mittekallaletungileping ning Nõukogude Liit tungib Soomele 30. novembril kallale. Soomet pommitama saadetakse ka lennukeid Tallinnast.
  • Narva diktaat

    Narva diktaat
  • Juunipööre

    Juunipööre
    Juba Narva diktaadis nõuab Nõukogude Liidu valitsus "Et Eestis loodaks selline valitsus, kes suudaks ja tahaks Nõukogude – Eesti pakti ausalt ellu viia." Andrei Ždanovi saabumisel Tallinna kutsutakse uue valitsuse kandidaadid tema juurde ning 21. juunil nimetatakse ametisse Johannes Varese valitsus. Sellele eelnevad tsiviilriietes punaväelaste ja hirmutatud tööliste protestid "klikivalitsuse" kukutamise poolt.
  • Raua tänava lahing

    Raua tänava lahing
    Juunipöörde ajal üritavad Eestisse toodud tööliste salgad üle võtta strateegilisi punkte. 21. Algkooli paigutatud Sidepataljon keeldub relvi loovutamast ning nende pihta avatakse tuli. Lõpuks otsustavad kaitseväelased alistuda ning koolohoone rüüstatakse.
  • II Riigivolikogu valimised

    II Riigivolikogu valimised
    14.-15. juulil toimuvad erakorralised Riigivolikogu valimised, kus kandideerivad ainult Töötava Rahva Liidu kandidaadid. Valimiste osalusprotsendiks väidetakse olevat 81,6% ja poolthäälte osakaaluks 92,9%.
  • Eesti arvamine Nõukogude Liidu koosseisu

    Eesti arvamine Nõukogude Liidu koosseisu
    II Riigivolikogu esitab 22. juunil Nõukogude Liidule palve võtta Eesti vastu NSVLi koosseisu. 6. augustil otsustab Nõukogude Liidu Ülemnõukogu palve rahuldada ning Eesti arvatakse NSVLi koosseisu.
  • Vabadussõja monumentide hävitamine

    Vabadussõja monumentide hävitamine
  • Rahareform

    Rahareform
  • Juuniküüditamine

    Juuniküüditamine
  • Hävituspataljonid

    Hävituspataljonid
  • 1941. aasta Nõukogude mobilisatsioon

  • Nõukogude Liidu ründamine

    Nõukogude Liidu ründamine
  • Suvesõda

    Suvesõda
  • Saksa okupatsioon Eestis

    Saksa okupatsioon Eestis
  • Eestlased Kolmanda Reichi relvajõududes

    Eestlased Kolmanda Reichi relvajõududes
  • Märtsipommitamine

    Märtsipommitamine
  • Sinimägede lahingud

    Sinimägede lahingud
    Narvast edasi tunginud Nõukogude väed peatatakse Sinimägedel, kus 7. juulist 10. augustini toimuvad lahingud Narwa armeegrupi ja Leningradi rinde vahel. Punaväed ei suuda ülekaalust hoolimata kaitsest läbi murda ning asuvad augustis pealetungile lõunast, mis osutub ka edukaks.
  • Suur põgenemine

    Suur põgenemine
  • Saksa vägede taandumine

  • Otto Tiefi valitsus

    Otto Tiefi valitsus
    Sakslaste põgenedes nimetab presidendi kohusetäitja Jüri Uluots ametisse Otto Tiefi valitsuse. Sellega soovitakse näidata, et Nõukogude Liit okupeerib iseseisva riigi. Valitsus jõuab välja anda ka oma esimesed käskkirjad, Pika Hermanni torni tõmmatakse Eesti riigilipp ning üritatakse korraldada Tallinna kaitset. Enamik valitsusest arreteeritakse, pääsevad Johannes Klesment, Rudolf Penno ja Jüri Uluots.
  • Tallinna okupeerimine

    Tallinna okupeerimine