-
Vabadussõja algus
Punaarmee alustab pealetungi Narvale. -
Narva langemine
Mõnesaja rahvaväelase kaitsel ei suudetud Narvat hoida ning kiiresti jäeti linn maha, taganedes sügavamale Eestisse. Vallutatud Narvas kuulutas Punaarmee välja Eesti Töörahva Kommuuni. -
Period: to
Punaste pealetung sügavamale Eestisse.
Vaadates senist edu, otsustas Nõukogu juhatus, et Eesti on peagi langemas ning osa sõduritest suunati teistele rinnetele. Senikaua tungiti sügavamale Eestisse, kuid Eesti rahvaväe positsioon oli vaikselt paranemas ning umbes 30 kilomeetrit Tallinnast eemal suudeti lõpuks pealetung peatada. Samal ajal saabusid Eestile abiväed Soome vabatahtlike ja Briti laevastikult saadud relvastuse näol. -
Tartu langemine
Paljud sõjaväelased ei uskunud, et Eesti suudab omapäi panna vastu Punaarmeele, mis põhjustas rahvaväelaste seas hästi madala moraali. Osa Tartu garnisonist tõstis Punaarmee lähenedes mässu ja Eesti väejuhatus kaotas kontrolli linna üle, mis vallutati punaste poolt peaaegu, et kaotusteta. -
Vasturünnak Viru rindel.
Äsja saabunud abivägede abil saadi enam-vähem võrdsele tasemele Punaarmeega. Alustati vastupealetungi Viru rindel, mis läks väga edukalt tänu soomusrongide ja laevastiku meredessantidele. -
Tartu tagasi võtmine
Viru rindel ei saanud Punaarmee suurt vastupanu osutada ning ööl vastu 14. jaanuari võtsid Kuperjanovlased soomusrongide abiga Tartu tagasi. -
Eestlaste pealetungi ajutine peatus Jõhvi lähistel.
Eestlaste vasturünnak koos meredessantide ja soomusrongidega oli väga edukas ning Punaarmee ei suutnud sellele suures osas vastu panna ning neid aeti aina kaugemale ja kaugemale tagasi, kuni lõpuks Jõhvi lähistel, kus olid veidi sobivamad tingimused kaitsmiseks, suudeti pealetung hetkeliselt peatada. Sellest tõkkest saadi ratsaväe üksuse abil üle. -
Narva vallutamine
Narva linna polnud võimalik ümber haarata nagu Jõhvit mõne maa üksuse poolt ja hästi kaitstud Sinimägesid oleks olnud väga raske vallutada. Olukord lahendati suure meredessandiga, mis ähvardas Sinimäed ümber piirata ja sundis punaväelased taganema. Peale Sinimägede langust vallutati ka Narva. -
Paju lahing
Eesti väejuhatuse eesmärgiks Viru rindel oli viia rindejoon võimalikult kaugele Eesti piiridest. Peamiseks sihtmärgiks pealetungis sai Valga koos oma tähtsate raudtee sõlmedega. Teel Valgasse peeti maha mitu lahingut Läti punaste küttidega ning üks verisemaid oli Paju lahing, mille käigus hukkus Eestlaste üks säravamaid ohvitsere leitnant Julius Kuperjanov. -
Võru ja Petseri langemine
Peale Valga langemist ja Viljandimaa vabastamist mindi ka rinde idaosas pealetungile, kus nende vastu sõdivad venelaste kütipolgud andsid end massiliselt üles, kuna ei soovinud võidelda. -
Pealetung Põhja-Lätisse
Soovides viia rindejoon Eesti piirist kaugemale ning hõivata Valga Aluksne raudtee alustati suuremõõtmeline pealetung kogu lõunarinde ulatuses, saavutati üsna suur edumaa, kuid märtsi alguseks tõrjuti Eestlased tagasi. Moraal oli ka väiksem sõdurite seas, kuna enam ei sõditud isamaa vaid teise riigi territooriumi nimel. -
Punaste pealetung Lõunarindel
Punaarmee alustas Lõuna-Eestis suure pealetungi Võru suunas, koos arvulise ülekaaluga. Eesti väejuhatusel polnud suuri reserve kuskilt võtta ja oli oht kaotada suur osa Lõuna-Eestist. Veidi Virust eemal suudeti pealetung peatada. -
Põhiseaduse vastuvõtmine Asutava Kogu poolt
Tallinnas kogunes 23. aprillil Asutav kogu, mis võttis vastu põhiseaduse ja maaseaduse, mis võttis ära suure osa baltisakslaste maaomandidetest, mis siis lubati vabadussõjas osalenutele jagada. See lubadus saada endale lapp maad oli suureks motivatsiooniks sõduritele, ka punaste poolt sõdivatele, sest neile ei lubatud midagi, kuna maaomamine on kapitalistlik nähtus. -
Põhjakorpuse sõjategevuse algus
Eestis jõude kogunud valgeväelased moodustasid Põhjakorpuse, mis oli mõeldud punaste vastu sõdimiseks ja Venemaa tagasi vallutamiseks. Nende arvud olid üsna väikesed, kuid loodeti pealetungi käigus endale kohalikest elanikest värvata abijõude. Alustati Narva rindel pealetungi, mis oli esialgu üsna edukas. Sihiks võeti Petrograd, neid toetanud Eestlased aga üritasid vallutada Petrogradi lähistel oleva Krasnaja Gorka -
Period: to
Landeswehri sõda
Narvas alanud Põhjakorpuse rünnak viis osad Punaste väed minema ning vallutati osa Põhja-Lätist. Sakslased samal ajal kukutasid Ulmanise valitsuse Riias ja võtsid võimu üle. Eestlastega kohtuti Võnnu all. Eestlased toetasid Läti rahvusriiki ja olid vastu Saksa marionett-valitsusele. Puhkes sõda Eestlaste ja Baltisakslaste vahel. Sõditi Landeswehri ja Rauddiviisiga. Eestlased sõdisid eriti innukalt endiste parunite vastu. Sõda läks kiiresti eestlastele edukaks ning jõuti peaaegu Riiani välja. -
Võnnu lahing
Võnnu mõisa lähistel toimus eestlaste ja baltisakslaste vahel suur ja verine lahing, kus eestlased saavutasid suurejoonelise võidu. See oli suureks rahvuslikuks uhkuseks väikerahvale, et suudeti sakstele koht kätte näidata ja mõni aasta hiljem kuulutati lahingu tähtpäev võidupühaks. -
Vaherahu läbirääkimised
Vahepeal oli toimunud tihe sõjategevus Petrogradi lähistel, kus Põhjakorpus/Loodearmee üritas igal hinnal vallutada Petrograd, kuid see ei õnnestunud neil. Eestlased üritasid Krasnoja Gorkat vallutada, kuid seda ka ei suudetud teha, pealegi ei näinud eesti sõdurid seda nende sõjana ja olid tüdinud võitlemisest. Eesti ja valgeväelased taandusid lõpuks Narvani ja alustati vaherahu läbirääkimisi Nõukogude Venemaaga, kuna saadi aru, et edasine sõda toob ainult kaotusi. -
Vaherahu
Punased olid alustanud pealetungi Narva suunas vaherahu läbirääkimiste ajal, lootes saada endale paremad tingimused ning luua puhvertsoon Eesti Vabariigiga, kuid nad suurt edu ei saavutanud ning kolmandaks jaanuariks sõlmiti vaherahu. -
Tartu rahu
Rahu läbirääkimised jätkusid ning teisel veebruaril kirjutati Tartus lõpuks alla rahuleping Eesti ja Nõukogude Venemaa valitsuse poolt. Sellega tunnustas Nõukogude Venemaa Eesti iseseisvust ning määrati ära Eesti idapiir. Rahuleping sai oma allakirjutamise asukoha järgi nimeks Tartu rahuleping.