-
Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt
Saksa-Poola sõja ajal põgenes üks Poola alvelaev Eesti sadamast, mille tõttu nõudis NSVL baase Eestis, kuna "Eesti valitsus ei suuda ise neutraalsusega hakkama saada" -
Umsiedlung
Suur osa Saksamaa poliitikast oli sakslaste ümberasutamine tagasi kodumaale ning neil oli palju vaba ruumi hiljuti vallutatud Poola aladel. Saksa valitsus kutsus kõiki baltisakslaseid kodumaale tagasi -
Period: to
NSVL okupeerib Eesti Vabariiki
Seoses Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokollidega andis Saksamaa Nõukogude liidule vabad käed Ida-Euroopas. NSVL nõudis rohkem sõjabaase ja vägede sisselaskmist. Järgmine kuu esitas NSVL Eesti valitsusele ultimaatumi, mille meie valitsus oli sunnitud aksepteerima. -
Juunipööre
Andrei Ždanov organiseeris meeleavalduse Eesti valitsuse vastu, kasutades ära punaväelasi (nad olid riietatud lihtrahva riietes) protestijate arvu suurendamiseks. Kõik tähtsamad hooned võeti üle ja Konstantin Pätsi sunniti võtma vastu Eesti kommunistide valitsuse -
Nõukogude sõbraliku valitsuse loomine
Vares Barbarust sunniti välja kuulutama valimised, mis polnud tegelikult valimised, kuna kõik oli juba suletud uste taga otsustatud. -
Eesti palub liituda NSVL'iga
Nõukogude sõbralik valitsus muidugi täitis kõiki Moskva käske. Üks neist oli paluda Nõukogude liidu sisse astumist. Valitsus valmistas kommunistliku sümboolikaga kaunistatud rongi, mis sõitis diplomaatidega Moskvasse, kus muidugi lubati anekteerida Eesti Vabariiki. -
Juuniküüditamine
ENSVL loomisega algas aasta täis terrorit Kommunistide käes. 14 juunil 1941 toimus massiküüditamine, mille käigus kõrvaldati kõik, kes olid valitsuse silmis ohtlikud või kahtlased. Eestis küüditati kuni 10 tuhat inimest. -
Metsavendade loomine
Kuigi mõned olid juba ammu metsadesse peitu läinud, peale juuniküüditamist hakkas liituma aina rohkem inimesi, kes soovisid kommunistide vastu võidelda. -
Barbarossa ja Suvesõda
Saksamaa rikkus Molotov-Ribbentropi pakti ja tungis Nõukogude liitu. Paari nädalaga jõuti Eestisse ja kuu jaga vallutati terve Eesti. Eesti vallutamine oli tohutult kiire, kuna Metsavennad hakkasid igal pool ülestõusma ja Wehrmacht purustas punaüksuseid tohutu kiirusega. -
Saksa okupatsiooni algus
Rahvas lootis, et sakslased tulid neid vabastama punabarbarite eest, kuid tegelikult olid Hitleril muud plaanid. Eesti okupeeriti ja loodi Eesti kindralkomisaariat. Riigi "juhiks" sai Eestlane, kes oli tegelikult Austria kodanik, Hjalmar Mäe, kuid tegelikult kõiki tähtsaid otsuseid tegi Karl Siegmund Litzmann ja Berlin. Tegelikult midagi ei muutunud repressioonid jätkusid, kuid seekord oli teine ohvrite demograafik. -
Otto Tief ja Jüri Uluots proovivad saavutada taasiseseisvumist
Sakslaste sõjaõnn hakkas lõpema ja Wehrmacht taganes. Eesti sakslasi hakati evakueerima Saksamaale tagasi. Jüri Uluots ja Otto Tief nägid võimalust kuulutada iseseisvust, mis oleks garanteerinud suveräänsust tänu Atlandi Hartale. Kahjuks midagi ei saavutatud ja sakslased vangistasid kõik Rahvuskomitee liikmed, kes ei jõudnud Rootsi põgeneda. -
Tannenbergi liini lahing
Suur Saksamaa valitsus sai oma olukorrast aru ning kasutas ära punase aasta hirmu oma ridade täiendamiseks. Täiendatud vägedega mindi kaitsma Tannenbergi liini, kus võideldi fanaatiliselt. See oli üks viimastest suurtest võitudest sakslastel. -
Nõukogude okupatsiooni taastamine
Peale 3 aastast saksa okupatsiooni tulid venelased tagasi. Järjekordselt toimusid suured massiküüditamised ja kõrvaldamised. Järjekordselt vallutati Eesti.