Image 2021 03 17 113056

I Maailmasõda-Vabadussõda

  • Puhkeb esimene maailmasõda

    Puhkeb esimene maailmasõda
    Peale Franz Ferdinandi surma Austria-Hungari kuulutab Serbiale sõja, millele järgneb domino efekt ja terves Euroopas puhkeb sõda
  • Rahvusliku liikumise kujunemine

    Rahvusliku liikumise kujunemine
    Maailmasõjaga kaasnes Eestis rahvuslik liikumine. Tähtsamad organisatsioonid olid Konstantin Pätsi asutatud Linnadeliidu komitee (Tallinn) ja Jaan Tõnissoni Põhja Batli Komitee (Tartu). Nad tegelesid sõjapõgenike abistamise ja salaja rahvusluse propageerimise.
  • Jüri Vilms nõuab autonoomiat avalikult

    Jüri Vilms nõuab autonoomiat avalikult
    Esimest korda Eesti ajaloo jooksul nõutakse eestlaste rahvusliku autonoomiat
  • Eesti majandus sõjaajal

    Eesti majandus sõjaajal
    Sõja tõttu vähendati tooraine sissetoomist Venemaalt, katkestati kaubandust, mobilisatsiooni tõttu vähenes tööjõud ja mõned vabrikud hävinesid (nt Waldhofi tselluloosivabrik)
  • Eestis tekivad uued erakonnad

    Eestis tekivad uued erakonnad
    Eestis hakkasid tekkima erakonnad ja parteid. Esmalt jagunesid nad sotsialistitlikud ja rahvuslikud parteid.
  • Veebruarirevolutsioon

    Veebruarirevolutsioon
    Petrogradis toimus riigipööre: Keisrit sunniti loobuma troonist ja Venemaast sai Vabariik, mida juhatas ajutine valitsus ja Petrogradi Nõukogu. Ajutine võim oli ebapopulaarne, kuna nad ei tahtnud sõjast loobuda.
  • Tartus toimub rahvuslaste nõupidamine

    Rahvuslaste nõupidamisel valmistatakse plaan autonomiaaseaduse projektiks ja selle esitamiseks Ajutisele valitsusele
  • Tallinnlased mässavad

    Tallinnas algab mäss. Vabastatakse poliitilisi vange, lehvitatakse punalippe, hävitatakse dokumente, tapetakse ohvitsere ja politseinike ja pandakse Paks Margareeta põöema
  • Eestlased lähevad Petrogradi protestima!

    Eestlased lähevad Petrogradi protestima!
    Eestlased avaldasid survet Ajutisele Valitsusele autonoomiaseauduse vastu võtmiseks.
  • Eestimaa kubermang ühendatakse Liivimaa kubermanguga

    Ajutine Valitsus otsustab ühendada Eestit Liivimaaga. Juhatajaks määratakse Jaan Poska
  • Moodustatakse kubermangukommisaarile Maanõukogu

    Moodustatakse kubermangukommisaarile Maanõukogu
    Maanõukogu juhatajaks valiti Jaan Raamot
  • Oktoobrirevolutsioon

    Oktoobrirevolutsioon
    Petrogradis toimub riigipööre, bolševikud saavad võimule. Kujuneb diktatuur ja Lenin saab võimule. Poliitilist vastasust keelatakse ära. Venemaa muutub sotsialistlikuks riigiks.
  • Viktor Kingsepp pääseb võimule Eestis

    Viktor Kingsepp pääseb võimule Eestis
    Eesti kubermangu valitsus asendatakse Eestimaa Nõukogu Täitvekomiteega.
  • Sakslased tungivad Eestisse

    Punaväed saavad lüüa, kahe nädalaga okupeeritakse Eestit
  • Päästekomitee loomine

    Maanõukogu otsusega luuakse päästekomitee hädaolukordade lahendamiseks.
  • Iseseisvuse kuulutamine

    Iseseisvumist kuulutati välja 21 veebruaris ja kolme päeva pärast toimub päris iseseisvumine
  • Saksa okupatsioon algab päriselt

  • Saksamaa keiser kukutatakse

    Keiser Wilhelm II kukutatakse ja Saksamaa muutub vabariigiks
  • Balti hertsogiriigi väljakuulutamine

    Kuulutatakse välja Batli hertsogiriik, kuid midagi tegelikult ei juhtu
  • Esimene maailmasõda lõpeb

    Compiegne'i linna lähedal rongivagunis sõlmitakse vaherahu, mis tähendas Saksa okupatsiooni lõpu
  • Eesti saab iseseisvaks

    Saksa okupatsiooni lõpuga lähev võim eestlaste kätte ja esimese vabariigi aeg algab
  • Puhkeb vabadussõda

    Puhkeb vabadussõda
    Kuigi võim läks eestlaste kätte vene väed ründavad Eesti vabariiki lootusega saada Keisririigi piirid tagasi.
  • Narva langeb

    Päev peale vabadussõja algust langes Narva punavägedele. Samuti kuulutatakse Narvas Eesti töörahva Kommuun..
  • Tartu langeb

    Nagu Narva linnaga vallutasid punaväed Tartu enamasti kaotusteta.
  • Punaarmee suunab osa vägedest Eestist eemale

    Uskudes valesti, et Eesti sõjavägi on peaaegu pururstatud viis punaarmee suure osa oma sõjaväest eemale teistele rinnetele. See osutus olema viga ning sõda hakkas edukamalt minema eestlaste jaoks.
  • Rinne läheb Eesti piiridest välja

    Kuu alguses vabastati punasest terrorist Viljandimaa ning Petserimaa, mis jäi juba Eesti piiridest välja. Lõuna rindel tungiti Põhja-Lätisse.
  • Tartu vabastamine

    Kuna suur osa punaarmeest oli teistele rinnetele suunatud, said Kuperjanovi partisani salgad punaarmeest jagu ja lõpuks 14. jaanuaril vabastati Tartu.
  • Narva vabastamine

    Nähes suurt edu punaarmee vastu otsustati tagasi võtta ka Narva linn, kuid selle vabastamine ei olnud üldse sama kerge kui Tartu. Väga heade kaitse positsioonide tõttu oli Narvat peaaegu võimatu tagasi saada. Probleem lahendati meredessantidega.
  • Julius Kuperjanov sureb kõige verisemas lahingus

    Julius Kuperjanov sureb kõige verisemas lahingus
    Eesti valitsus soovis rinde viia Eesti piiridest kaugele, selle saavutamiseks tuli vallutada Valga, kus olid tähtsad raudtee sõlmed. Üks lahingutest, mis oli peetud seal piirkonnas oli Paju lahing, millest sai Vabadussõja veriseim lahing.
  • Lõunarinde kokku varisemine

    Aprilli keskel peale pikka valmistumis aega punased olid jälle valmis vallutama. Lõuna rinne peatus Viru lähedal.
  • Asutav Kogu võtab vastu põhiseaduse

    Asutav Kogu võttis vastu põhiseaduse, mis tühjendas baltisakslaste tohutuid maaomandeid ja lubas vabadussõjas osalevatele sõduritele maaomandeid.
  • Period: to

    Landeswehri sõda

    Lätis ja Eestis hakkasid ilmuma Saksa väed, kes toetasid Baltihertsogiriigi taastamist. Neid toetasid baltisakslased, kes olid hiljuti kaotanud oma maaomandeid. Sõda läks eestlaste jaoks väga edukalt.
  • Võnnu lahing

    Võnnu mõisa lähedal toimus suur lahing eestlaste ja sakslaste vahel, kus sakslased said kõvasti lüüa. Lahingu tähtpäeva loetakse võidupühaks.
  • Period: to

    Vaherahu läbirääkimised Eesti ja Venemaa vahel

    Eesti sõjavägi oli olnud nii edukas vahepeal, et rinne jõudis peaaegu Petrogradi välja, mida ei õnnestunud vallutada. Paljud sõdurid olid võitlemisest juba tüdinenud ja tahtsid sõda lõpetada. Eesti kaitsevägi taandus Narvani ja alustas läbirääkimisi. Venelased proovisid alustada vaherahu ajal pealetungi, et saada endale soodsamad tingimused, kuid sellest ei tulnud midagi välja. Lõpuks sõlmiti vaherahu.
  • Tartu rahu

    Tartu rahu
    Kuigi vaherahu oli sõlmitud, läbirääkimised jätkusid piiride üle. Lõpuks jõuti kokkuleppele ning Venemaa lubas tunnustada Eesti Vabariiki ja nende suveräänseid õiguseid.