Ärkamisaja ja kirjandusega seotud sündmused

  • Uus talurahva seadus

  • Esimene Perno Postimehe number

    Vaesuse kiuste oli Jannsenil õnnestunud saada suhteliselt korralik haridus ning varakult saada kuulsaks rahvaraamatute autorina. Mitmete katsete järel õnnestus tal 1857. a. alustada uue ajalehe "Perno Postimees" väljaandmist. Juba selle avaluuletus "Tere, armas Eesti rahvas" oli uus kvaliteet. Lehte tsenseeriti erakordselt rangelt.
  • Mahtra sõda

    Mahtra sõda oli eesti talupoegade ja karistussalklaste vaheline kokkupõrge 1858. aastal. Põhjusdeks olid talupoegade majanduslik olukord ning 1856. aasta uuendatud talurahva seadus.
  • Kalevipoeg

    Fr. R. Kreutzwaldi 1857. a. ilmunud "Kalevipojast" sai aga tõeline sild eri rahvusliku liikumise faaside vahel. Pealegi langesid estofiilide püüdlused kokku rahva mälu elavate mälestustega muistsest iseseisvusajast, aitasid neil elus püsida ning edasi kanduda.
  • Talupoegade uus passiseadus

  • Vanemuise ja Estonia selts

    Eriti oliliseks kogu Jannseni ja tema lehe võib ka pidada "Vanemuise" seltsi, millest sai mitte ainult Tartu rahvusliku elu keskus, vaid ka eeskuju teistele samalaadsetele organisatsioonidele.
  • Esimene raudtee Eestis

    Eestis ehitati esimene kitsarööpmeline raudtee Kunda tsemenditehasesse 1886. aastal. Piirkondlikke kitsarööpmelisi raudteid arendasid majanduslikult enamarenenud Liivimaa kubermangus.
  • Jakobsoni "Kolm isamaa kõnet" (esimene kõne)

  • 1. Üldlaulupidu

    Tähtsaimaks sündmuseks kujunes J. V. Janneseni algatusel 1869. a. 18.-21. juunil Tartus toimunud 1. Üldlaulupidu. Jannseni eesmärk oli erinevate kihtide koondamise teel ühtset tervikut luua. Luba peo korraldamiseks saabus alles neli kuud enne pidu, kuid entusiasm tegi imet. Muretseti noodid, õpetati välja koorid, leiti neil Üle Eesti oli kokku tulnud 51 laulukoori ja orkestrit 845 esinejaga.. Neile elas kaasa 12 000-line rahvahulk.
  • Eesti Aleksandrikooli komitee

    Eesti Aleksandrikooli peakomitee oli aastail 1870–1884 tegutsenud organisatsioon, mille eesmärgiks oli Eesti Aleksandrikooli heaks raha kogumise juhtimine ja abikomiteede tegevuse koordineerimine. Emakeelse hariduse väärtustamine tõi kaasa rahvusteadvuse üldise tõusu üle kogu Eesti.
  • Eesti rahavteater

    Eesti rahvusliku teatri sünniks peetakse 1870. aastat, kui Vanemuise Seltsis etendati Lydia Koidula “Saaremaa onupoega”. “Saaremaa onupoeg” on sakslase T. Körneri naljamängu “Der Vetter aus Bremen” töötlus, Lydia Koidula on selle Eesti oludele ja ärkamisaja ideedele aga kohandanud.
  • Jakobsoni "Kolm isamaa kõnet" (teine kõne)

    Teises kõnes "Võitlemised eesti vaimupõllul" mille Jakobson pidas "Vanemuise" seltsi 5. aastapäeval, ennustas ta eesti kultuuri peatset tõusu ja hoiatas selle saksastumise eest.
  • Jakobsoni "Kolm isamaa kõnet" (kolmas kõne)

    Kolmandas kõnes "Nõia usk ja nõia-protsessid. Aearaamatutest ja kohtu prottukollidest ülespandud" kirjeldas ta nõiaprotsesse ja nõiausku, kasutades tavapärast pimeda keskaja retoorikat.
  • Üliõpilaste selts

    Eesti Üliõpilaste Selts on 1870. aastal asutatud esimene eesti üliõpilasorganisatsioon, mis on tekkinud toonase rahvusliku ärkamisaja ühe väljundina.
  • Eesti Kirjameeste Selts

    Üheks oluliseks organisatsiooniks oli Eesti Kirjameeste Selts, mille tegevusele pani aluse soliidne juhtimine J. Hurda poolt. J. Hurt suunas seltsi liikmeid rahvaluulet koguma, saavutades sel alal ka silmapaistvaid tagajärgi. suure tähendusega oli seltsi toetusel läbi viidud pööre koolikirjanduses.
  • Ajaleht "Sakala"

    Uue etappi vaimususe parimaks väljandajaks sai C. R. Jakobsoni poolt 1878. a. alates Viljandis väljantav ajaleht "Sakala". Ajalehe ümber olid koondunud tollase eesti ühiskonna aktiivsemad jõud, ka Hust oma mõttekaaslastega. "Sakala" äratas rahva aktiivsele võitlusele õiguste eest, lükkas massid liikuma.
  • Rahavluule suurkogumine

    J. Hurt suunas Eesti Kirjameeste Seltsi liikmeid rahvaluulet koguma, saavutades sel alal ka silmapaistvaid tagajärgi. Kõik mis sellest alles on asub Eesti Kirjandusmuuseumis.
  • Sinimustvalge lipu pühitsemine

  • Algab venestamine

  • Tsensuur keelab ajaloolised jutustused

    Kõige valusamalt riivas eestlaste huve kultuuriline venestamine, see puudutas keelekasutust, kooli, kirikut, ajakirjandust ja seltsielu. Vene keel sai riigi- ja omavalitsusasutuste asjaajamiskeeleks. Vallakoolis lubati kahel esimesel õppeaastal õpetada emakeeles, ent 1892. aastast nõuti venekeelset õppetööd esimesest klassist alates. Eesti keel oli lubatud ainult emakeele ja usuõpetuse tundides.