-
Period: to
Välispoliitika
Eesti oli Nõukogude Liidu koosseisus alates 1940. aastast kuni 1991. aastani ning seetõttu kujundati Eesti välispoliitikat Moskva keskvõimude poolt. Nõukogude Liidu välispoliitikat juhtisid üldiselt keskvõimud ning Eesti oli sunnitud järgima Moskva dikteeritud poliitikat. Nõukogude Liidu välispoliitika oli suunatud maailmarevolutsiooni propageerimisele ning nii ka Eesti välispoliitika oli suures osas suunatud selle eesmärgi poole. -
Küüditamine
.4. juuliks 1940 oli küüditatud Ussolagi laagrisse Permi piirkonnas 1200 endist riigiametnikku ja sõjaväelast.
Okupeeritud Balti riikides küüditati 13.-14. juunil 1941 Eestist 10 157 inimest, kellest pooled olid naised ja lapsed. Kui Saksamaa ja Venemaa vahel puhkes sõda 21. juunil 1941, sunniti umbes 50 000 eestlast punaarmeesse astuma, kellest 32 187 viidi Venemaale. Neist üle 10 000 mehe hukkus sunnitöölaagrites Venemaal. -
Period: to
Majandus
Sõja ajal oli kogu Nõukogude Liidu majandus allutatud rinde vajadustele. 1940. aastate teisel poolel jätkus raskustööstuse eelisarendamine, et kindlustada riigi sõjalist võimsust. Rahva igapäevaelu vajadused jäid tagaplaanile. Stalini surma järel muutis Malenkov majanduspoliitikat. Ta proovis arendada kergetööstust ja turgutas põllumajandust. Tema tagandamise järel (1955) hakati taas eelisarendama rasketööstust. 1960. aastate teisel poolel sumbusid ümberkorraldused käsumajandusse rüppe. -
Period: to
Sisepoliitika
NKVD ja NKGB panid Eesti NSV-s toime nii sõja- kui ka inimsusvastaseid kuritegusid. 1941. aasta Suvesõja ajal tegutsesid Eestis Nõukogude julgeolekuorganite juhtimisel kohalikest elanikest moodustatud hävituspataljonid. Hävituspataljonid panid toime sõjakuritegusid, nagu uurimiseta ja kohtuta hukkamised, sõjavangide mõrvamised, piinamised, rahulike elanike vara hävitamine ja marodöörlus. Ulatuslikumad inimsusvastased kuriteod olid 1941. aasta juuniküüditamine ja 1949. aasta märtsiküüditamine -
Ungari ülestõus
Ungari ülestõus ehk Ungari vastuhakk ehk Ungari revolutsioon oli rahvuslik spontaanne vastuhakk kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi nõukogudemeelsele poliitikale. Ülestõus kestis 1956. aasta 23. oktoobrist 10. novembrini. -
Kolhooside kehtestamine
Kolhoos oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev (ühis)majand. Ametliku versiooni järgi oli tegemist vabatahtlikul ühinemisel põhineva ühistuga, kus tootmisvahendid ja töö olid formaalselt ühiselt kolhoosnike omand ja ainult maa kuulus riigile. -
Raketivõidu
.1960. aastatel toimus nn "kosmosevõidujooks" ehk kosmosevõistlus USA ja Nõukogude Liidu vahel. .1961. aastal saatis Nõukogude Liit kosmosesse esimese inimese, Juri Gagarini, ja USA saatis hiljem samal aastal esimese ameeriklase kosmosesse, Alan Shepardi. 1965. aastal saatis Nõukogude Liit esimese kosmosekõnni läbi viinud inimese, Aleksei Leonovi. 1969. aastal saavutas USA aga ajaloolise verstaposti, kui astronaut Neil Armstrong astus esimesena inimesena Kuu pinnale. -
Kuuba kriis
NSVL viis raketid Kuubale 150 kilomeetri kaugusele Ameerika Ühendriikidest. Ameerikal oli muidugi väga palju öelda selle kohta, kuid NSVL ei tahtnud rakette ära viia, enne, kui Ameerika oli Türgi äärest ära toonud. Ameerika ja NSVL jõudsid kokkuleppele ning mõlemad võtsid oma raketid ära ja läksid koju. -
Muusika
.1970. aastatel ei olnud noortel väga midagi teha. Üks populaarsematest tegevustest oli muusika kuulamine. Sellel ajal tegutsesid Eestis mitmed bändid, nagu Apelsin, Virmalised, Fix jne. Väga populaarseks osutus bänd Ruja, kelle muusika hakkas hästi kõrvu ja noortele meeldis. Andi intervjuust -
Õuna raksul
Noored olid käinud õuna raksul õunakasvanduses, sest seal olid paremad õunad kui kuskil mujal ja kuna miilitsad ajasid noori taga, siis oli see neile lõbus. Rudolfi intervjuust -
Ostutalongid
Oli esmatarbekaupade kriis. Igale perele anti teatud ports talonge, nende eest said osta seepi, aluspesu, viina, sokke, leiba, suhkrut, kuivaineid. Suuremad ostud nagu mööbel ja kodumasinad, sai ainult ostulubade alusel. Neid jagas ametühing. Kortereid polnud võimalik saada. Sidepidamiseks tuli telefoni järjekorras seista. Kui poodi tuli toidukaup, tuli minna hommikul vara järjekorda, sest kahe tunni pärast oli kaup otsas. Markuse intervjuust -
SALT-2
Strateegiliste relvade piiramise leping. SALT-2 (Strategic Arms Limitation Talks-2) oli rahvusvaheline leping, mille allkirjastasid 1979. aastal Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit. See leping oli teine samm strateegiliste relvade piiramise lepingute sõlmimisel kahe riigi vahel. -
Afganistani sõda
Nõukogude liit tungis Afganistani ja hakkasid tulistama. Sõda läks mastaapseks religiooni pärast, afgaanid kaitsesid oma Islami usku. -
Moskva olümpia
Afganistan boikottis, sest nad olid Nõukogude liidu koosseisus. Boikott mõjutas tõsiselt mängude mainet ja rahvusvahelist tähtsust, kuna paljud maailma juhtivad sportlased ei osalenud neil. -
Berliini müür
.1989. aastal toimus Berliini müüri langemine, mis tähendas Ida- ja Lääne-Saksamaa taasühendamist. -
Nõukogude liidu langemine
.1991. aastal lagunes Nõukogude Liit ja paljud endised Nõukogude Liidu liiduvabariigid said iseseisvaks.