-
Maa teke, kivimeid säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookean. -
-
Maad tabas Marsi suurune planeet Theia. Hiiglasliku kokkupõrke tulemusel paiskus sulamagmaks muutunud planeedist välja hulk hõõguvpunast kivimit, mis jäi selle orbiidile tiirlema ning tahenes lõpuks Kuuks. -
-
-
Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestustest pärit vanimad leitud stromatoliidid, mille sees on säilinud ka bakterifossiile. -
-
-
-
-
Fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevuse tõttu suurenes atmosfääris ja ookeanides hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus ilma skeletita nn Ediacara elustik, mille hulka vois kuluda nii tänapaevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi. -
-
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahavatuse nime all. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Tekkisid paljud selgrootute rühmad, nt käsnad. Loomadel kujunes mineraalne toes, nt koda tigudel. Röövloomade jõulistele lõugade ja hammaste evolutsiooni tõttu kujunes välisskelett. Saak ja röövloomade üheaegset evolutsiooni nimetatakse evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks. -
-
-
-
Meredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõppes jääajaga. Ookeanipind alanes 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. See tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
-
Soojades meredes kujunesid rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Maismaad hakkasid asustama loomad, nt tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpiond. -
-
Meredes elas rikkalik põhjaelustik nt okasnahksed ning nt korallid ehitasid suuri riffe. Paljud kalad kasvasid suureks ja olid tippkiskjad. Ajastu algul oli taimestik hõre, kuid ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega maismaal hakkama saama. -
-
-
Maismaad katsid metsad, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured eellased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust tekkisid kivisöelademed. Võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elas rohkelt lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad. -
Olid ühendatud peaaegu kõik Maa mandrimassiivid. Pangea hiidmannert ümbritses Panthalassa hiidookean. -
Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kõrb, kus valitses karm kliima. Maismaloomad olid ülekaalus roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. Üks varasemaid suuri taimtoidulisi roomajaid oli kuni 4 m pikkune Edaphosaurus. -
Liigivaene elustik. Väjasuremisest taastumiseks kulus 10 mln aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused, kes muutusid pärast järjekordset väljasuremist peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetaja, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad olid levinud. Ilmusid esimesed linnud , krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
-
-
Esimesed õistaimed, mis hakkasid kiiresti domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanides ja meredes elasid plesiosaurused, ithüosaurused ja rudistid. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
-
-
-
Dinosaurused ja hiidroomajad surid välja, algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad. Toimus kliima jahenemine ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaas - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi. -
-
-
-
-
Laiemalt levima hakkasid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Suri välja palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule. -
0,2 mln