-
Maa teke, kivimeid säilinud Gröönimaal, Austraalias ja Kanadas. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookean. -
-
Maaga põrkus suur taevakeha, mille tagajärjel tekkis Kuu. -
Meredes arenesid algelised eluvormid, sealt on pärit stromatoliidid- mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmete vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised, stromatoliitides on säilinud bakterifossiile.
-
-
Arenesid algelised eluvormid. -
Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele, Maa oli ulatuslikult kaetud jääga, tekkis pehmekehaline nn Ediacara elustik. -
-
-
-
Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Seda kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse all. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmd: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Loomadel kujunes mineraalne toes, näiteks koda tigudel ja karpidel ning tugev välisskelett trilobiitidel. -
-
-
-
Kestvus 485 kuni 443 mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes elasid käsijalgsed, trilobiidid ja korallid. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe. Ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. See muutis madalmered kuivaks maismaaks. Mereelustiku massiline väljasuremine. -
-
Kestvus 443 kuni 419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid. Ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, need olid algul väikese ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad, näiteks tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Kestvus 419 kuni 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik, näiteks käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud kalad, näiteks rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suureks ja olid tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed. -
-
-
Kestvus 359 kuni 299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid ka tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatud aladel kujunesid metsade surnud puidust kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid. Osadel putukatel tekkis lennuvõime ning maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
-
Kestus 0,299 - 0,252 mld aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiilglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Permi ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
Kestvus 252 kuni 201 mln aastat tagasi. Elustik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused. Ajastu lõpul toimus väljasuremine ja dinosaurused muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
Ligikaudu 230 miljonit aastat tagasi, triiase perioodil, ilmusid dinosaurused, mis arenesid roomajatest. Plateosaurus oli üks esimesi suuri taimtoidulisi dinosauruseid, palju suuremate sauropoodide sugulane. Ta kasvas umbes 9 meetri pikkuseks. Enamus dinosaurustest olid taimetoitlased, kuid oli ka loomtoidulisi. -
-
Kestvus 201 kuni 145 mln aastat tagasi. Endiste loomade asemele ilmusid dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad. Tulid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elasid merelised roomajad: ihtüosaurused ja plesiosaurused. Meredes elasid tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
-
Kestvus 145 kuni 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis said varsti domineerivaks kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanides ja meredes elasid plesiosaurused, ihtüosaurused, ammoniidid ja rudistid. Maismaal valitsesid dinosaurused. Arenesid uued imetaja- ja linnuriigid. Ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine, mille põhjuseks võis olla meteoriidiplahvatus. Selle käigus hävisid dinosaurused ja merelised roomajad. -
Kestvus 66 kuni 23 mln aastat tagasi. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajad elasid maismaal, kuid vaalade eellased elasid meredes. Ilmusid primaadid. Ajastu alguse oli kliima soe ja niiske, metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad, mis asendasid seniseid metsi. -
-
-
Kestvus 23 kuni 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevase imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid ehk inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
-
Kestvus 2,5 mln aastat tagasi kuni tänapäev. Ajastu alguses ilmusid inimeste vahetud eellased, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäeva inimese Homo sapiens´i tekkimiseni. Paljud imetaja- ja linnuliigid on välja surnud, mida seostatakse inimeste üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.