-
- aasta juulis oli venelaste kätte langenud Tartu ning seejärel oli Liivimaad haaranud tõsine paanika. Ordukäsknikud jätsid maha mitmed linnused ja lasid neil niisama venelaste kätte langeda, nõnda juhtus näiteks Rakvere, Põltsamaa ja Laiusega.
-
- aasta sügisel toimus Liivimaa ordus oluline orientatsioonimuutus, kui koadjuutoriks (ordumeistri abiliseks) valiti Viljandi komtuur Gotthard Kettler, kes oli Poola-meelne. Seega sai võimalikuks ordu ja peapiiskop Wilhelm von Hohenzollerni koostöö, palumaks Poola-Leedult reaalset sõjalist abi, kuid paraku piirdus see vaid sõnalisega.
-
- jaanuaril ületasid endise Kaasani khaani Šigalei (õigemini Šahh-Ali) juhitud venelaste ja tatarlaste väesalgad Liivimaa piiri ning asusid rüüstama
-
Kuigi Liivimaa ja Venemaa vahel oli 1558. aasta veebruaris sõlmitud lühike vaherahu, mille jooksul liivimaalased püüdsid tsaari tulutult Tartu maksu kogumisega lepitada, ei kehtinud see Narva linna osas.
-
Juuni alguses tungisid Vene väesalgad Tartu piiskopkonda ning asusid Vastseliina linnust piirama. See alistus pärast umbes kolmenädalast piiramist, kui linnuses olevad palgasõdurid ja tsiviilisikud kapituleerumist nõudsid. Selle aja jooksul olid venelased vallutanud ka Emajõel paiknevad Uus- ja Vana-Kastre linnused, viimase Russowi kroonika järgi sel teel, et kaitsjad venelaste agendi poolt purju joodeti.
-
- aasta lõpus püüdsid liivimaalased viimast korda haarata sõjas initsiatiivi, kui nende väed ordumeister Kettleri ja Riia peapiiskopi koadjuutori Christophi juhtimisel siirdusid taas Tartu piiskopkonna alale.
-
- aastal oli ordu pöördunud just Taani poole kõige tungivamate abipalvetega ja vana kuningas Christian III nõustus Liivimaa diplomaatilise aitamisega. 1559. aasta kevadel sõlmisidki Taani saadikud Venemaa ja Liivimaa vahel 6-kuulise vaherahu ja paljud liivimaalased lootsid, et Taanist saab nende päästja.
-
- aasta hilissuvel otsustasid uueks ordumeistriks saanud Poola-meelne Gotthard Kettler (vana meister Fürstenberg saadeti Viljandisse) ja Riia peapiiskop Wilhelm paluda senisest tungivamalt abi Poola-Leedult ja vajadusel anda endid ka kuningas Sigismund II Augusti protektoraadi alla.
-
- aasta oli Venemaale Liivi sõjas üldiselt edukas: vallutati Aluliina (Aluksne) ja Viljandi, löödi orduvägesid Härgmäe lahingus ning rüüstati maad kuni Haapsaluni. Ainuke tõsisem tagasilöök oli neil Paide all.
-
- aasta sügisel laastasid venelased lisaks Viljandi ümbrusele ja Järvamaale juba ka Harju- ning Läänemaad. Seetõttu sattusid raskesse olukorda ka sealsed talupojad, keda isandad ei suutnud kaitsta. Nõnda puhkes talupoegade ülestõus, mis haaras Märjamaa, Hageri ja Kullamaa kihelkonnad. Talupojad valisid endale kuningaks ühe sepa, keda nad vankril sõidutasid ja kaks kübarat koos nendest läbi torgatud okstega krooniks pähe panid.
-
- aasta veebruaris läksid venelased uuesti pealetungile, vallutades ordu tähtsaima linnuse idapiiril: Aluliina ehk Aluksne. Seejärel asusid nad vägesid koondama võimsaima ordulinnuse, Viljandi vallutamiseks. Ordu püüdis seda mõistagi meeleheitlikult takistada, kuid teda segas eriti tüli hertsog Magnusega, kes lisaks Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkondadele ka ümberkaudseid orduvalduseid himustas. Augusti alguseks suutis ordu tüli Magnusega küll lahendada, ent selleks ajaks oli juba hilja.
-
Augusti alguses jõudsid venelased Liivimaa tugevaima ordulinnuse Viljandi alla, mida kaitses endine ordumeister Wilhelm Fürstenberg.Tal oli käsutada üpris väike vägi: 300 palgasõdurit, 150-meheline linna lipkond ja 50 põgenikku. Samas oli linnus hästi varustatud laskemoona ja suurtükkide poolest, ka toidumoona oli küllaldaselt.
-
- ja 1561. aasta jooksul oli venelastest vallutamata jäänud Liivimaal üha kasvanud Poola-Leedu mõju. Poolakate väesalgad asusid kõigisse olulisematesse linnustesse, sealhulgas Tallinnasse. See ei meeldinud sugugi aga Tallinnale ja Harju-Viru rüütelkonnale, kes katoliikliku Poola asemel eelistasid isandana Rootsit.
-
Pärast seda, kui rootslased olid endale saanud Põhja-Eesti, kiirustasid ka poolakad allesjäänud Liivimaa endale haaramisega. Peapiiskop ja ordumeister pidid 28. novembril 1561 Vilniuses sõlmima Pacta Subjectionise, millega viimased iseseisvaks jäänud Vana-Liivimaa riigid läksid Poola-Leedu kuninga Sigismund Augusti ülemvõimu alla.
-
- aasta juunis olid Tallinn ja Harju-Viru rüütelkond alistunud Rootsile, sama aasta sügisel andsid ordumeister Kettler ja Riia peapiiskop Wilhelm end aga Poola-Leedu ülemvõimu alla. Nõnda läks muuhulgas ka Paide linnus poolakate kätte.
-
- aasta alguses oli Liivimaal tekkinud tõsine konflikt Poola ja Rootsi vahel, sest viimane oli lisaks Pärnule ja Paidele hõivanud ka Karksi ning ähvardas juba poolakate valduseid Põhja-Lätis. Samal ajal puhkes sõda ka Taani ja Rootsi vahel, seda peamiselt kaubanduslike vastuolude tõttu. Sõda ei jätnud puutumata ka Eesti ala, kus rootslased olid edukad: vallutati Läänemaa ja ka pool Saaremaast, endised Maasilinna foogtkonna alad.
-
- aasta sügisel, kui Tallinn oli piiramisrõngasse võetud, saabus väiksem venelaste ja hertsog Magnuse väehulk ka Paide alla. Seda piirati tõsisemalt ilmselt alates oktoobrist, kuid nagu Tallinna puhulgi, ei tehtud ka siin tõsisemat katset seda vallutada. Veidi enne seda, kui venelased Tallinna piiramise lõpetasid, lahkusid nad ka Paide alt, tõenäoliselt märtsis 1571.
-
Juba 1569. aastal oli Ivan Julm otsustanud sõjategevust Liivimaal taasalustada; 1560. aastast alates polnud ta seal uusi vallutusi korraldanud. Nüüd aga plaanis ta Rootsilt Põhja-Eesti vallutada. Selleks oli tal vaja aga Liivimaa-sisest abilist, kelleks hästi näis sobivat hertsog Magnus: ta tuli Taanist, millega Venemaal konflikte polnud ja võis kaasa tõmmata ka suure hulga sakslastest mõisamehi. Seetõttu alustas tsaar oma esindajate kaudu Magnusega juba 1569. aasta lõpul läbirääkimisi.
-
Pärast seda, kui hertsog Magnusest oli 1570. aasta suvel saanud Ivan Julma vasall ja "Liivimaa kuningas", saabus ta suure, võimalik, et kuni 25000-mehelise väe eesotsas Tallinna piirama. See algas 21. augustil, kuid et rootslastel oli võimalik mereteed pidi piiratutele pidevalt sõjamoona ning toiduaineid juurde vedada, siis ei suutnud venelased terve talve kestnud piiramise ajal linna tõsisemalt ohustada.
-
- aasta lõpus saabus Liivimaale Venemaa vägesid juhatama Ivan Julm isiklikult. Venelased aktiveerusid tuntavalt: juba 1. jaanuaril 1573 langes nende kätte Paide.
-
- aastal alustasid venelased pealetungi Poola käes olevate linnuste vastu ning Helme, Härgmäe ja Ruhja langesidki nende kätte.
- juulil vallutasid Vene väed ka Poola mõisameestelt Pärnu. Seejärel tuli sõjategevusse umbes pooleaastane vahe, kuid 1576. aastal ründasid venelased ootamatult Taanit ning vallutasid Läänemaa.Haapsalu vallutati 22. veebruaril 1576. Sama aasta suvel rüüstasid venelased ka Saaremaad ja võimalik, et osa sellest langeski nende kätte.
-
- aasta jaanuaris saabusid taas suured venelaste väesalgad Tallinna alla, sihiga see lõpuks vallutada. Kuid ka seekord ei õnnestunud neil linnale suuremat kahju teha, kuigi linna ümbrus laastati põhjalikult, sealhulgas hävitati ka Pirita klooster. Märtsis, kui piiramist juhtinud Vene väepealik surma sai, pakkisid venelased oma väelaagri kokku ning lahkusid linna alt
-
- aastaks oli venelaste käes kogu Mandri-Eesti peale Tallinna ja ka Läti kuni Riiani. Kuid suur edu oli nõudnud ka suuri ohvreid ning edasiseks ründesõjaks ei jätkunud venelastel enam ressursse. Seda kasutasid ära rootslased ja poolakad, kes sõlmisid omavahelise liidu. Seda hõlbustas tõik, et uus Poola kuningas Stefan Bahory ja Rootis kuningas Johan III olid mõlemad abielus Sigismund II Augusti õdedega ja olid seega üksteise kälimehed.
-
- aastal alustasid rootslased Põhja-Eestis venelaste vastu otsustavat rünnakut ja vallutasid enamiku sellest. Muuhulgas saabusid nad sügise hakul ka Paide alla, asudes seda aktiivselt piirama. Venelased panid siiski aktiivselt vastu ning alistusid alles seejärel, kui olid oma hobused ära söönud.
-
Esialgu lõppesid rootslaste sõjaüritused venelaste vastu ebaõnnestunult.1579. aastal ei suudetud vallutada Narvat ning venelaste kätte langes vangi ka Tallinna käsitööliste sõjasalga ülem Ivo Schenkenberg. Vaatamata sellele, et Tallinna linn oli valmis Ivo Schenkenbergi tagasisaamise eest välja andma vangilangenud bojaare, ta hukati.
1581. aastal alustas prantsuse päritolu Rootsi väepealik Pontus De la Gardie aga uut pealetungi. -
Poola väed olid alates 1578. aata lõpust venelaste käest tagasi vallutanud küll Läti ala, kuid sõjategevust Eestisse ei laiendanud, vaid võitlesid selle asemel Venemaal. 1581. aastal õnnestus kuningas Stefan Bathoryl vallutada Velikije Luki, seejärel asuti piirama Pihkvat.Paavsti saadiku Antonio Possevino vahendusel sõlmisid venelased ja poolakad 1582. aasta alguses Pihkvamaal Jam Zapolski vaherahu, millega ka Eesti alal veel venelaste kätte jäänud linnused langesid poolakate kätte.
-
Pärast sõjategevuse lõppu Eestis 1582. aastal jätkasid rootslased võitlusi Ingerimaal, vallutades ka selle. 1583. aastal sõlmiti Venemaaga Pljussa vaherahu, millega lisaks Eestimaale läks rootslaste kätte ka Ingerimaa. 1595. aastal pidid rootslased sellest taas loobuma.Pljussa vaherahu loetakse ometigi Liivi sõja lõpuks. sest seejärel ei suutnud venelased enam pikka aega Eesti ja Läti territooriumile tungida ning ka Rootsi ja Poola vahel valitses esimestel aastatel rahu.