brigitta, kevin, rodney

Liivimaalased püüavad rahu Venemaaga pikendada

1551

Nõnda ei saanud tsaarile ka senine rahuleping liivimaalastega meeldida, sest seal polnud Venemaa ülimuslikkust piisavalt selgelt rõhutatud. Samuti olid senise rahu pikendamise vastu Venemaa kaupmehed, kes tahtsid endale Liivimaal laiemaid kaubandusprivileege.

Viimased läbirääkimised tsaari ja liivimaalaste vahel

1557

Ivan Julma nõutud Tartu maksu raha polnud neil aga kaasas ja nad lootsid, et suudavad ehk kas maksmisest üldse pääseda või siis vähemalt sellega venitada. Kui Moskvasse jõudes nõudsid tsaari saadikud Ivan Viskovatõi ja Aleksei Adašev maksu kohest tasumist. Esialgu tingiti raha suuruse üle, kuid kui selgus, et saadikutel raha kaasas pole, vihastas tsaar ja keeldus edasistest läbirääkimistest.

Ordu vastulöögi katse

1558

Peamiseks eesmärgiks otsustati sealjuures seada Tartu tagasivallutamine. Kõigepealt saabusid ordu väed Rõngu linnuse alla. Venelased kaitsesid seda küll ägedalt, kuid ordu suutis selle siiski vallutada. Tartu piiramisest otsustati aga jõupuudusel loobuda . Sõjalised aktsioonid lõpetati. Tänu Taani kuninga vahendusele õnnestus 1559. aasta aprillis saavutada pooleaastane vaherahu, mida liivimaalased kasutasid ära välisabi otsimiseks.

Liivi sõja algus

Jan 22, 1558

1. jaanuaril ületasid endise Kaasani khaani Šigalei (õigemini Šahh-Ali) juhitud venelaste ja tatarlaste väesalgad Liivimaa piiri ning asusid rüüstama. Peamiselt laastati Tartu piiskopkonda ja Virumaad. Linnuseid vallutada ei üritatud, tegemist oli puhtalt rüüsteretkega. Veebruaris pöördusid venelaste salgad tagasi. Johann Renneri kroonika andmetel sooritasid kohalikud ordukäsknikud väikeseid retki ka Vene piiri taha.

Narva langeb Ivan Julma kätte

May 12, 1558

Kuigi Liivimaa ja Venemaa vahel oli 1558. aasta veebruaris sõlmitud lühike vaherahu, mille jooksul liivimaalased püüdsid tsaari tulutult Tartu maksu kogumisega lepitada, ei kehtinud see Narva linna osas. Pommitamine tekitas linnas suurt kahju, mille tagajärjel saadeti Narvast Venemaale saatkond, mida on tihti süüdistatud selles, et see saadeti sinna ettepanekuga venelastele alistuda.

Venelased vallutavad Tartu

Jul 18, 1558

Pärast Tartu langemist puhkes Liivimaal paanika, mida kõige ilmekamalt on kujutatud Russowi kroonikas, kus kirjeldatakse, kuidas liivimaalased ei põgenenud mitte ainult venelaste, vaid ka kuuskede ja põõsaste eest. Nõnda langes venelaste kätte kogu Tartu piiskopkond, aga ka Virumaa ja osa Viljandi komtuurkonnast koos Laiuse ja Põltsamaa linnustega.

Taani ostab Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad

1559

Taani kuningas oli piiskopkonna ostmisest huvitatud kahel põhjusel: Taani sai taas enda kätte osa Läänemere idakaldast ning teiseks tahtis ta vältida Holsteinis asuvate valduste jagamist noorema venna Magnusega. Et Johann oli ka Kuramaa piiskop, siis müüdi seegi Taani kuningale. Kuramaa ostu-müügi puhul on väidetud, et piiskop müüs selle Magnusele alles hiljem, kuid tõenäolisem on, et Kuramaagi vahetas omanikku juba Saare-Lääne piiskopkonna müügi ajal.

Liivimaalased püüavad viimast korda vastulööki anda

1559

1. aasta lõpus püüdsid liivimaalased viimast korda haarata sõjas initsiatiivi, kui nende väed ordumeister Kettleri ja Riia peapiiskopi koadjuutori Christophi juhtimisel siirdusid taas Tartu piiskopkonna alale.

Väikestes kokkupõrgetes suudeti venelasi küll võita, kuid Tartu piiramiseni ei jõutud ka seekord, sest Kettler ja Christoph läksid omavahel tülli. Nõnda lõppes liivimaalaste viimane ründeüritus.

Talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal

1560

1. aasta sügisel laastasid venelased lisaks Viljandi ümbrusele ja Järvamaale juba ka Harju- ning Läänemaad. Seetõttu sattusid raskesse olukorda ka sealsed talupojad, keda isandad ei suutnud kaitsta. Nõnda puhkes talupoegade ülestõus, mis haaras Märjamaa, Hageri ja Kullamaa kihelkonnad. Talupojad valisid endale kuningaks ühe sepa, keda nad vankril sõidutasid ja kaks kübarat koos nendest läbi torgatud okstega krooniks pähe panid.

Viljandi langemine ja saatus Vene võimu ajal

Sep 21, 1560

Vene vägedes, mis Viljandit piirama asusid, oli väidetavalt 40 000 meest, tõenäoliselt küll vähemalt kaks korda vähem. Igal juhul oli nende ülekaal tohutu ja pärast seda, kui 11. augustil algas linna pommitamine, panid nad selle ka maksma. Enamik linnast langes tuleroaks ning venelased vallutasid selle. Ordulinnus pidas siiski veel vastu.

Tallinn ja Põhja-Eesti alistuvad Rootsi võimule

Jun 4, 1561

Pärast läbirääkimisi Rootsi uue kuninga Erik XIV-ga otsustasidki rüütelkond ja linn end tema kätte usaldada. Rootsi elas Venemaaga ka rahus ja nõnda lootsid tallinlased vahepeal soikunud Venemaa-kaubandust uuesti jätkata. 4. juunil alistus rüütelkond, 6. juunil Tallinn ametlikult Rootsi võimule.

Põhjamaade Seitsmeaastane sõda Liivimaal

1563

Oluline pööre sõjas toimus 1568. aastal, kui Rootsi troonile tõusis Poola-sõbralik Johan III. Nõnda lõpetati peagi omavaheline sõda ning 1570. aastal sõlmis Johan rahu ka Taaniga. See ei meeldinud Venemaale, kes oli Erik XIV-ga lähedastes sidemetes olnud ja kellele too oli sõjalise abi eest koguni Põhja-Eestit lubanud. Nõnda oli pärast Põhjamaade Seitsmeaastast sõda kohe puhkemas Vene-Rootsi sõda.

Venelased piiravad esimest korda Tallinna

Aug 21, 1570

Suuremaks ohuks kui venelased, oli tallinlastele puhkenud katkuepideemia. See levis aga ka venelaste laagrisse ja sundis neid 16. märtsil 1571 piiramist lõpetama. Samaaegselt oli piiratud ka Paidet, mis juba kolmandat korda suutis Vene vägedele vastu pidada.Pärast seda, kui Tallinna piiramine oli nurjunud, kartis üks venelastega koostööd tegema hakanud liivimaalastest, endine Tartu stiftifoogt Elert Kruse, tsaari kättemaksu ning otsustas Poola teenistusse üle minna.

Rootslased ja poolakad võidavad venelasi Võnnu all

Oct 21, 1578

1. oktoobril 1581 võitsid Rootsi-Poola ühendväed Võnnu all venelaste väge ning seejärel langes suur osa Läti alast tagasi Poola kätte, lisaks sellele ka Karksi. Rootsi-Poola edasise koostöö rikkus aga see, et poolakad võtsid kogu sõjasaagi endale. Seetõttu jätkus nende "venelastevastane" võitlus edasipidi eraldi.

Rootslased vallutavad Narva

Sep 6, 1581

Pärast Narva vallutamist haarasid rootslased vähem kui aasta jooksul enda kätte ka Läänemaa ja Järvamaa ning sõjategevus kandus osaliselt Ingerimaale, kuid samuti asusid rootslased piirama Põltsamaad ja Pärnut.

Pljussa vaherahu sõlmimine

Aug 10, 1583

Pljussa vaherahu loetakse ometigi Liivi sõja lõpuks, sest seejärel ei suutnud venelased enam pikka aega Eesti ja Läti territooriumile tungida ning ka Rootsi ja Poola vahel valitses esimestel aastatel rahu. Üldiselt rahumeelsed olid rootslaste ja poolakate suhted ka Saaremaad valitsenud taanlastega.