-
1533
Ivan IV valitsemisaeg
- aastal sai toona 3-aastane Ivan Moskva suurvürstiks. 1547 krooniti ta Venemaa esimeseks tsaariks.
-
Period: 1554 to 1557
Liivi sõja eel
1554 nõudis Venemaa, et kolme aasta jooksul makstaks ära Tartu piiskopkonna maks, millest Vana-Liivimaa midagi ei teadnud. 1557. aastal sai maksu tasumise tähtaeg ümber, kuid seda polnud õieti kogutudki, saadikud lähetati Venemaale lootuses maksust pääseda, kui aga selgus, et seda pole oli läbirääkimistel lõpp ja Venemaa oli saanud ajendi kallaletungiks. -
1558
Sõja puhkemine
- aasta jaanuaris rüüstasid Vene väed Tartu piiskopkonda ja Virumaad. Sama aasta kevadel vallutati Narva ning juulis Tartu, augustiks oli vallutatud veel 5 piirkonda, kuid vastupanu osutamise asemel lootsid liivimaalased hoopis välisabile, eriti Taani sekkumisele.
-
1559
Frederik II
Taani ja Norra kuningas aastatel 1559-1588 -
1559
Gotthard Kettler
Liivi ordumeister 1559-1562 -
1559
Vaherahu
1559.aasta märtsis sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu, mille ajal taheti Vana- Liivimaa mõne lääne suurvõimu kaitse alla anda. Sama aasta novembris ostis Saare- Lääne piiskopkonna Taani kuningas Frederik II, kes andis selle üle oma vennale hertsog Magnusele. -
1560
Talupoegade ülestõus
Puhkenud sõja tõttu koormati talupoegi uute maksudega ja võeti sõjaväkke, samuti rüüstati nende maid. seetõttu otsustasid nad korraldada ülestõusu. Septembris algas ülestõus Lääne- ja Harjumaal, kui põletati mõisaid ja tapeti aadlikke. Talupojad valisid ülestõusu juhiks ühe sepa, kes kontakteerus Tallinna raega, kuid sealt abi ei saanud. Seejärel koguneti Koluvere lossi alla, kus aga hävitavalt lüüa saadi. -
1560
Erik XIV
Rootsi kuningas aastatel 1560- 1568 -
1560
Taas sõjategevus
1560.aastal rüüstasid venelased suure väega Valga piirkonda. Sama aasta 2.augustil kohtusid Vene peaväega lahingut vältida üritanud orduvägi ja Vene vägi Härgmäel(skeem ordulinnusest pildil), see osutus ka Liivi ordu viimaseks välilahinguks. 500-meheline orduvägi sai 12000-meheliselt Vene väelt rängalt lüüa. -
1560
Venelaste sõjakäik terve Eesti ulatuses
Pärast orduväe hävingut liikus Vene vägi Viljandi linnust piirama, ka see langes pärast paari päevast pommitamist. Rohke saagi kõrval langes venelaste kätte ka ordumeister Fürstenberg. Sealt edasi rüüstati kogu Eestit jõudes Tallinnani, kus toimus kokkupõrge Mustpeade vennaskonna ratsasalgaga. -
1561
Hertsog Magnus
Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570-1577 -
1561
Saare- Lääne piiskopkond
Kui Taani hertsog Magnus 10 sõjalaeva ja kuninga asehalduriga Saaremaale naasis lakkas Saare- Lääne piiskopkond eksisteerimast ja see liideti Taaniga. -
1561
Lõuna- Eesti Poolale
Liivimaa aadel, Liivi ordumeister ja Riia peapiiskop alistusid Poola-Leedu kuningale, kuid ametlikult kinnitati see 1562.aastal. -
Jul 6, 1561
Põhja- Eesti alistumine Rootsile
Tallinna linn vandus Rootsi kuningale Erik XIV truudust nagu olid seda teinud mõni päev varem Harju-Viru vasallid. Tallinnasse saadeti Rootsi kuninga asehaldur Claes Horn(pildil), kes Toompea lossi suurtükkidest pommitada lasi, et see Poola käest kätte saada. -
1570
Magnuse ja Ivan Julma liit
1570 pakkus Ivan Julm Magnusele "Liivimaa kuninga" kohta, Magnus abielluski Ivan Julma noore sugulasega ja liit oli sõlmitud.
Nende residentsiks sai Põltsamaa, paraku aga ei suutnud Magnus Ivani ootusi täita ja Liivimaa jäi vallutamata. -
1577
Tallinna piiramine 1577
Juba viis aastat varem olid Vene väed proovinud vallutada Tallinnat, kuid tallinlased pidasid vastu. 1577 ei suudetud samuti seda alistada ja Venemaa tõmbus tagasi. -
1579
Poola-Venemaa
Alustas Poola sõda Venemaa vastu -
1581
Rootsi-Venemaa
Rootslased vallutasid venelastelt Rakvere, Narva, suveks oli tagasi vallutatud kogu Kesk- ja Lääne-Eesti -
1582
Poola-Venemaa vaherahu
Jam Zapolski vaherahu kohaselt jäi Poolale Läti ja Lõuna-Eesti -
Rootsi-Venemaa vaherahu
Pljussa(piirkond märgitud pildil punasega) vaherahuga määrati Rootsile Harjumaa, Virumaa, Järvamaa, Läänemaa. Sellega oli Liivi sõda lõppenud.
