Liivi sõda

By Rychard
  • Jan 22, 1558

    Vene vägede sissetung

    Vene vägi (umbes 40 000 meest) tungis põhjas Alutagusesse ja lõunas Vastseliina kaudu Tartu piiskopkonda, rüüsteretk kestism kolm nädalat. Rüüstati ka Järva- ja Tartumaad.
  • May 11, 1558

    Narva vallutamine

    1. Mail süttis Narva linn põlema, seda kasutasid Ivangorodis olevad venelased kohe ära ning tungisid sisse. Linlased ei suutnud vastupanu osutada ja alistusid. Anti võimalus lahkuda nendele, kes ei tahtnud vene võimu alla jääda.
  • Jun 6, 1558

    Vasknarva vallutamine

    Venelased suutsid edukalt vallutada Vasknarva ordulinnuse.
  • Jul 18, 1558

    Tartu vallutamine

    Vene väesalgad tungisid Tartu piiskopkonda ning asusid Vastseliina linnust piirama. Piiramine kestis kolm nädalat, selle aja jooksul olid venelased vallutanud ka Emajõel paiknevad Uus- ja Vana-Kastre linnused.
  • Aug 8, 1558

    Paide esmakordne piiramine

    Venelased vallutasid küll Paide linna, kuid neil puudusid suurtükid, seega jäi linnus vallutamatuks. Foogtil õnnestus linnusest püsside ja suurtükkidega tulistades venelased peagi linnast lahkuma sundida.
  • Oct 1, 1558

    Ordu vastulöögi katse

    Peamiseks eesmärgiks oli Tartu tagasivallutamine. Kõigepealt saabusid ordu väed Rõngu linnuse alla, mida Venelased ägedalt kaitsesid, kuid ordu suutis siiski vallutada. Tartu piiramisest otsustati jõupuuduste tõttu loobuda ning Viljandi komtuur Gotthard Kettler (äsja valitud ordumeistri abiline) siirdus Laiuse linnuse alla, kus ta sai haavata ning pärast seda sõjalised aktsioonid lõpetati.
  • May 13, 1559

    Saare-Lääne piiskopi valdused ostetakse ära

    Taani-meelne viimane Saaremaa piiskop Johann von Münchhausen müüs oma valdused Taani kuningale. Taani kuningas oli piiskopkonna ostmisest huvitatud järgmistel põhjustel: Taani sai taas enda kätte osa Läänemere idakaldast ning
    võimalus vältida Holsteinis asuvate alade jagamist noorema venna Magnusega. Johann oli ka Kuramaa piiskop, seega müüdi seegi Taani kuningale.
  • Aug 31, 1559

    Ordu ja peapiiskop annavad end Poola-Leedu kaitse alla

    Uueks ordumeistriks saanud Poola-meelne Gotthard Kettler ja Riia peapiiskop Wilhelm ostustasid paluda abi Poola-Leedult ja vajadusel anda endid ka kuningas Sigismund II Augusti protektoraadi alla. 31. Augustil sõlmis kuningas Sigismund kaitselepingu orduga.
  • Oct 1, 1559

    Viimane püüd vastulöögile

    Liivimaalased üritasid viimast korda haarata sõjas initsiatiivi, kui nende väed ordumeister Kettleri ja Riia peapiiskopi koadjuutori Christophi juhtimisel asusid taas Tartu piiskopkonna alade poole. Väikestes kokkupõrgetes suudeti venelasi võita, kuid Tartu piiramiseni ei jõutud, sest Kettler ja Christoph läksid omavahel tülli.
  • Aug 2, 1560

    Hargmäe lahing

    Ordu maamarssali Philipp Schall von Belli juhitud 500-meheline orduvägi põrkas kokku kuni 10 000-mehelise venelaste väega. Venelased piirasid orduväed sisse ja neid sunniti alistuma. Hargmäe lahing jäi Liivimaa Ordu viimaseks välilahinguks.
  • Aug 21, 1560

    Viljandi langemine

    1. Augustil algas linna pommitamine, enamik linnast langes tuleroaks ning venelased vallutasid selle. Ordulinnus pidas aga mõnda aega veel vastu.
  • Sep 1, 1560

    Paide teine piiramine

    Kroonik Johann Renneri sõnul kestis piiramine umbes viis nädalat ja venelased võtsid nii linna kui ka linnuse ägeda turmtule alla, kuid noore linnuseülema Caspar von Oldenbockumi sõjasalk suutis aga tormijooksud ägeda vastutulega tagasi tõrjuda. Paidelased olevat venelaste piiramisest lahti saanud aga sel moel, et Oldenbockum olevat teeselnud allaandmist, seepeale linnuse väravate ette kogunenud suurele venelaste salgale käskis Oldenbockum siis kogutuld anda.
  • Sep 2, 1560

    Talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal

    Venelased laastasid ka Harju- ning Läänemaad. Seetõttu sattusid raskesse olukorda ka sealsed talupojad, keda isandad ei suutnud kaitsta. Nõnda puhkes talupoegade ülestõus, mis haaras Märjamaa, Hageri ja Kullamaa kihelkonnad. Talupojad valisid endale kuningaks ühe sepa. Arvatavasti ootasid toetust Rootsilt ja palusid ebaõnnestunult abi ka Tallinna raelt. Seejärel asusid 300 talupoega Koluvere linnust piirama, kohale saabunud Läänemaa stiftifoogti C. Münchhauseni väesalk purustas nende nad.
  • Jun 4, 1561

    Tallinn ja Põhja-Eesti alistuvad Rootsi võimule

    Venelastest vallutamata jäänud Liivimaal hakkas üha kasvama Poola-Leedu mõju. See ei meeldinud sugugi aga Tallinnale ja Harju-Viru rüütelkonnale, kes katoliikliku Poola asemel eelistasid isandana Rootsit. Pärast läbirääkimisi Rootsi uue kuninga Erik XIV-ga otsustasidki rüütelkond ja linn end tema kätte usaldada. 4. Juunil alistus rüütelkond, 6. juunil Tallinn ametlikult Rootsi võimule.
  • Nov 28, 1561

    Ordu ja peapiiskop alistuvad Poola-Leedu ülemvõimule

    Peapiiskop ja ordumeister pidid 28. novembril 1561 Vilniuses sõlmima Pacta Subjectionise, millega viimased iseseisvaks jäänud Vana-Liivimaa riigid läksid Poola-Leedu kuninga Sigismund Augusti ülemvõimu alla. Ordumeister Kettler sai endale siiski Väina jõest lõuna poole jäävad alad, millest moodustati Kuramaa vasallhertsogiriik, samuti sai temast otseselt Poola võimu alla läinud Üle-Väina Liivimaa esimene asehaldur.
  • Jun 1, 1562

    Rootslased vallutavad Paide

    1. Aastal jõudsid rootslased Paide alla, mille piiramine kestis pikka aega. Rootslased pommitasid linnust küll ägedalt ja korraldasid tormijookse, kuid edutult. Alles kahe kuu möödudes, kui Poola sõjasalka kimbutas nälg ja abi ei olnud loota, alistusid nad ning Paide linnus ja linn läksid rootslaste kätte.
  • 1563

    Põhjamaade Seitsmeaastane sõda Liivimaal

    1. Aasta alguses oli Liivimaal tekkinud konflikt Poola ja Rootsi vahel. Samal ajal puhkes sõda Taani ja Rootsiga. Oluline pööre sõjas toimus 1568. aastal, kui Rootsi troonile tõusis Poola-sõbralik Johan III. Lõpetati omavaheline sõda ning 1570. aastal sõlmis Johan rahu ka Taaniga. See ei meeldinud Venemaale, kes oli Erik XIV-ga lähedastes sidemetes olnud ja kellele oli sõjalise abi eest koguni Põhja-Eestit lubanud. Pärast Põhjamaade Seitsmeaastast sõda oli kohe puhkemas Vene-Rootsi sõda.
  • 1570

    Paide kolmas piiramine

    Kui Tallinn oli piiramisrõngasse võetud, saabus väiksem venelaste ja hertsog Magnuse väehulk ka Paide alla. Ilmselt alates oktoobrist, kuid nagu Tallinna puhulgi, ei tehtud ka siin tõsisemat katset seda vallutada. Natukene enne Tallinna piiramise lõpetamist, lahkuti ka Paide alt.
  • Aug 21, 1570

    Venelased piiravad esimest korda Tallinna

    Kui Hertsog Magnusest oli saanud Ivan Julma vasall ja "Liivimaa kuningas" saabus ta võimalik, et kuni 25000-mehelise väe eesotsas Tallinna piirama. See algas 21. augustil, kuid et rootslastel oli võimalik mereteed pidi piiratutele pidevalt sõjamoona ning toiduaineid juurde vedada, siis ei suutnud venelased terve talve kestnud piiramise ajal linna tõsisemalt ohustada. Suuremaks ohuks oli tallinlastele aga puhkenud katkuepideemia, mis levis ka venelaste laagritesse.
  • Jan 1, 1573

    Paide langeb venelaste kätte

    1. Aasta lõpus saabus Liivimaale Venemaa vägesid juhatama Ivan Julm isiklikult, mistõttu venelased aktiveerusid tuntavalt, sest juba 1. jaanuaril 1573 langes nende kätte Paide. Pealegi oli linnus üpris nõrgalt kindlustatud ja rootslased ei suutnud seda ka korralikult varustada.
  • Jul 9, 1575

    Pärnu langeb venelaste kätte

    1. Aastal alustasid venelased pealetungi Poola käes olevate linnuste vastu ning Helme, Härgmäe ja Ruhja langesidki nende kätte. 9. Juulil vallutasid Vene väed ka Poola mõisameestelt Pärnu.
  • Jan 23, 1577

    Venelased piiravad teist korda Tallinna

    Venelaste suured väesalgad saabusid Tallinna alla, sihiga see lõpuks vallutada. Kuid ka seekord ei õnnestunud neil linnale suuremat kahju teha, kuigi linna ümbrus laastati põhjalikult. Märtsis, kui piiramist juhtinud Vene väepealik surma sai, lahkusid venelased kogu oma väelaagriga linna alt. Venelastele valmistas meelehärmi ka Tallina käsitöölistest koosnev väesalk, mida juhtis Ivo Schenkberg ja mis sai kuulsaks mitmete väljasööstudega vastase tagalasse.
  • Oct 21, 1578

    Rootslased ja poolakate võit Võnnu all

    1. oktoobril 1581 võitsid Rootsi-Poola ühendväed Võnnu all venelaste väge ning seejärel langes suur osa Läti alast tagasi Poola kätte, lisaks sellele ka Karksi. Rootsi-Poola edasise koostöö rikkus aga see, et poolakad võtsid kogu sõjasaagi endale. Seetõttu jätkus nende "venelastevastane" võitlus edasipidi eraldi.
  • Sep 1, 1581

    Rootslased vallutavad venelastelt Paide

    Rootslased alustasid Põhja-Eestis venelaste vastu rünnakut ja vallutasid enamiku sellest. Sügise hakul saabusid nad ka Paide alla, asudes seda aktiivselt piirama. Venelased osutasid aktiivset vastupanu ning alistusid alles seejärel, kui olid oma hobused ära söönud. Paide vallutamist pidasid rootslased väga tähtsaks, selle auks korraldati Tallinnas pidulik tänujumalateenistus ning lasti suurtükkidest saluuti.
  • Sep 6, 1581

    Rootslased vallutavad Narva

    1. aastal ei suudetud vallutada Narvat ning venelaste kätte langes vangi ka Tallinna käsitööliste sõjasalga ülem Ivo Schenkenberg, kes ka hukati.
    2. Aastal alustas aga prantsuse päritolu Rootsi väepealik Pontus De la Gardie uut pealetungi. Neljandal märtsil õnnestus tal vallutada Rakvere, seejärel koondati väed Narva alla. Linnus vallutati tormijooksuga kuuendal septembril.
  • Jan 15, 1582

    Jam Zapolski vaherahu sõlmimine

    Paavsti saadiku Antonio Possevino vahendusel sõlmisid venelased ja poolakad Pihkvamaal Jam Zapolski vaherahu, millega ka Eesti alal veel venelaste kätte jäänud linnused langesid poolakate kätte.
  • Pljussa vaherahu sõlmimine

    1. aastal sõlmiti Venemaaga Pljussa vaherahu, millega lisaks Eestimaale läks rootslaste kätte ka Ingerimaa. Pljussa vaherahu loetakse ometigi Liivi sõja lõpuks, sest seejärel ei suutnud venelased enam pikka aega Eesti ja Läti territooriumile tungida ning ka Rootsi ja Poola vahel valitses esimestel aastatel rahu. Üsna rahumeelsed olid rootslaste ja poolakate suhted ka Saaremaad valitsenud taanlastega.