-
Vene- ja Liivimaa järjekordsel vaherahu pikendamisel 1554. a esitas Vene pool ootamatu nõudmise: Tartu piiskop peab hakkama Vene tsaarile maksu tasuma.
-
Ordu hõivab Riia peapiiskopi linnused. Poola kuningas toetab peapiiskoppi ja koondab väed Liivimaa piirile. Pasvalyses sõlmitakse ordu ja Poola vahel rahu ning ühtlasi Moskva suurvürsti vastane liit.
-
Detsembris ei õnnestunud Liivimaa saadikuil maksunõuet tõrjuda, sest see tugines nüüd 1554. aasta lepingu kindlale alusele.
-
Kirjas Rooma keisrile Ferdinandile nimetas Ivan IV sõja põhjusena lisaks maksmata "Tartu maksule" ka asjaolu, et Liivimaa linnades ei olevat lastud vene kirikutel ja kaupmeestel vabalt tegutseda. Suhted Hansaga olid liivimaalased oma iseka kaubanduspoliitikaga juba tunduvalt varem ise ära rikkunud. -
-
-
1558 maist alates oli langenud Narva Vene vägede kätte, sellest hetkest alates kuni 1582 aasta veebruarini kuulus osa Liivimaast Moskva tsaaririigile. Selle ala piirid olid olenevalt sõjaõnnest muutlikud.
-
-
Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop müüs 1559. aastal oma valdused Taani kuningale, kes andis need valitseda oma vennale Holsteini hertsogile Magnusele
-
1559 augustis annab ordu end Poola kaitse alla. Vaatamata sellele jääb ta venelastele alla.
-
Leedu riigile, sellele vastukaaluks alistusid Põhja-Eesti aadel ja Tallinna linn 1561. aastal Rootsi kuningale.
-
Sõjategevus Liivimaal, Polotski all ja Smolenski piirkonnas.
-
-
Piiskop Wilhelm suri. -
Põhjamaade seitsmeaastane sõda Rootsi ja Taani vahel. Taanit toetasid Poola ja Lübeck. Lahinguid peeti Läänemerel ja Liivimaal.
-
Pärast Wilhelmi surma 1563. a likvideeriti 1566. a viimase keskaegse võimukonstitutsioonina ka Riia toomkapiitel. -
Sõda toimus Liivimaa territooriumil. Hertsog Magnus saab tsaarilt Liivimaa kuninga tiitli ja Liivimaal algab suurem Vene vägede pealetung. 2 korda piiras Vene vägi Tallinna. Venelased on edukad ka Läti alal.
-
On peaaegu kogu Liivimaa mandriosa Vene vägede valduses. Seejärel pöördub sõjaõnn Rootsi kasuks. Pontus De la Gardie juhtimisel tõrjuvad rootslased venelased Põhja-Eestist välja ja jätkavad pealetungi Ingerimaal.
-
sõlmis Moskva tsaaririik Rzeczpospolitaga Jam-Zapolski vaherahu ning 10. augustil 1583 Rootsi kuningriigiga kolmeaastase Pljussa vaherahu.
-
Sõlmitakse Pljussa vaherahu. -
Suri Ivan IV ning peale seda puudusid Moskva tsaaririigil võimalused Liivimaa vallutamist uuesti üritada.
-
Lahingud Ingeri- ja Pihkvamaal. Stolbovo rahuga saab Rootsi endale suurema osa Ingerimaast.
