Liivi sõda

Liivimaalased püüavad rahu Venemaaga pikendada

Jan 1, 1551

1. aastal siirdusid Liivimaa saadikud Venemaale, et pikendada samal aastal lõppevat vaherahu. Viimatine oli sõlmitud 1531. aastal, veel Wolter von Plettenbergi ajal. Ehkki liivimaalased lootsid, et suudavad uue rahu samuti sama pika aja peale sõlmida, olid need lootused siiski väikesed, sest vahepeal oli Venemaa oluliselt tugevnenud: vallutamisel oli Kaasani khaaniriik ning Ivan Julm, kes iseseisvalt valitses alates 1547. aastast, omas üha suuremaid ambitsioone.

Venemaa nõuab rahuläbirääkimisel Tartu maksu

Jan 1, 1554

1. aastal lõppes Liivimaa ja Venemaa vahel 20-ks aastaks sõlmitud vaherahu. Liivi ordu ja teised Liivimaa poliitilised jõud lootsid, et ka uus rahu õnnestub sama pika aja peale, kuid selleks ajaks olid Moskvas hakanud puhuma uued tuuled. Enamik tatari khaaniriike oli alistatud ja Venemaa huvid nihkusid lääne poole. Ennekõike just kaupmeeste huvide tõttu ei nõustutud uut rahulepingut 1551. aastal tegema pikemaks, kui vaid ühe aasta peale.

Liivimaal toimub koadjuutorivaenus

Jan 1, 1556

Riia peapiiskop Wilhelm (pildil) polnud oma olukorraga pärast Volmari retsessi sõlmimist aga endiselt rahul, sest Riia linn venitas temale kuuletumisega ja vananeval markkrahvil oli aina enam vaja abilist. Koadjuutorit ei saanud ta aga vastavalt retsessile ilma teiste nõusolekuta võtta. Veelgi problemaatilisemaks tegi asja see, kui 1554. aastal sõlmiti Liivimaale äärmiselt ebasoodus rahuleping ja karta võis Vene tsaari peatset rünnakut.

Viimased läbirääkimised tsaari ja liivimaalaste vahel

Dec 1, 1557

1. aasta lõpul saabusid Liivimaa saadikud taas Venemaale, lootuses tsaari viha vaigistada ja vaherahu ikkagi kinnitada.

Ivan Julma nõutud Tartu maksu raha polnud neil aga kaasas ja nad lootsid, et suudavad ehk kas maksmisest üldse pääseda või siis vähemalt sellega venitada. Kui Moskvasse jõudes nõudsid tsaari saadikud Ivan Viskovatõi ja Aleksei Adašev maksu kohest tasumist.

Liivi sõja algus

Jan 22, 1558

Enne sõjategevuse algust ja saadikute tagasijõudmist levisid Liivimaal igasugused kuulujutud. Eriti murelik ja otsustamatu oli Tartu piiskop Hermann II, kes mitmes kirjas ordult abivägesid palus, sest sõda kohe algavat, aga seejärel uusi kirju saatis, paludes vägesid mitte koguda, sest muidu võidavat vastast provotseerida. 1558. aasta alguseks polnud aga ulatuslikumaid ettevalmistusi sõjaks Liivimaal tehtud.

Narva langeb Ivan Julma kätte

May 12, 1558

Kuigi Liivimaa ja Venemaa vahel oli 1558. aasta veebruaris sõlmitud lühike vaherahu, mille jooksul liivimaalased püüdsid tsaari tulutult Tartu maksu kogumisega lepitada, ei kehtinud see Narva linna osas. Nimelt käisid linna ümber pidevad vaenused ning üht sellist ära kasutades asusid venelased aprillis Narvat pommitama, väites, et linnast on Ivangorodi linnust tulistatud.

Venelased vallutavad Tartu

Jul 18, 1558

Juuni alguses tungisid Vene väesalgad Tartu piiskopkonda ning asusid Vastseliina linnust piirama. See alistus pärast umbes kolmenädalast piiramist, kui linnuses olevad palgasõdurid ja tsiviilisikud kapituleerumist nõudsid. Selle aja jooksul olid venelased vallutanud ka Emajõel paiknevad Uus- ja Vana-Kastre linnused, viimase Russowi kroonika järgi sel teel, et kaitsjad venelaste agendi poolt purju joodeti.

Venelased piiravad esmakordselt Paidet

Aug 1, 1558

1. aasta juulis oli venelaste kätte langenud Tartu ning seejärel oli Liivimaad haaranud tõsine paanika. Ordukäsknikud jätsid maha mitmed linnused ja lasid neil niisama venelaste kätte langeda, nõnda juhtus näiteks Rakvere, Põltsamaa ja Laiusega.

Paides oli teisiti. Kuigi foogt Bernd von Smerten linnusest ilmselt lahkus, oli seal Balthasar Rusoowi teatel noor linnuseülem Caspar von Oldenbockum, kes linnust edukalt venelaste eest kaitses, lüües nad linnusemüüride alt suurte kaotustega tagasi.

Ordu vastulöögi katse

Oct 1, 1558

1. aasta sügisel toimus Liivimaa ordus oluline orientatsioonimuutus, kui koadjuutoriks (ordumeistri abiliseks) valiti Viljandi komtuur Gotthard Kettler, kes oli Poola-meelne. Seega sai võimalikuks ordu ja peapiiskop Wilhelm von Hohenzollerni koostöö, palumaks Poola-Leedult reaalset sõjalist abi, kuid paraku piirdus see vaid sõnalisega. Sellest hoolimata otsustas Kettler 1558. aasta sügisel, kui venelaste rünnakud olid vaibunud, proovida vähemalt osa kaotatust tagasi saada.

Taani ostab Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad; hertsog Magnus saabub Liivimaale.

May 13, 1559

Liivi sõja alguses, kui sise- ja välispoliitiline olukord väga segaseks muutus, otsustas uus Taani kuningas Frederik II (pildil) Frederik IIseda ära kasutada. 1558. aastal oli ordu pöördunud just Taani poole kõige tungivamate abipalvetega ja vana kuningas Christian III nõustus Liivimaa diplomaatilise aitamisega. 1559. aasta kevadel sõlmisidki Taani saadikud Venemaa ja Liivimaa vahel 6-kuulise vaherahu ja paljud liivimaalased lootsid, et Taanist saab nende päästja.

Ordu ja peapiiskop annavad end Poola-Leedu kaitse alla

Aug 31, 1559

1. aasta hilissuvel otsustasid uueks ordumeistriks saanud Poola-meelne Gotthard Kettler (vana meister Fürstenberg saadeti Viljandisse) ja Riia peapiiskop Wilhelm paluda senisest tungivamalt abi Poola-Leedult ja vajadusel anda endid ka kuningas Sigismund II Augusti protektoraadi alla. Just seda kuningas aga abi andmise eest nõudiski. 31. augustil sõlmis Sigismund kaitselepingu orduga, 15. septembril aga peapiiskopiga.

Liivimaalased püüavad viimast korda vastulööki anda

Oct 1, 1559

1. aasta lõpus püüdsid liivimaalased viimast korda haarata sõjas initsiatiivi, kui nende väed ordumeister Kettleri ja Riia peapiiskopi koadjuutori Christophi juhtimisel siirdusid taas Tartu piiskopkonna alale.

Väikestes kokkupõrgetes suudeti venelasi küll võita, kuid Tartu piiramiseni ei jõutud ka seekord, sest Kettler ja Christoph läksid omavahel tülli. Nõnda lõppes liivimaalaste viimane ründeüritus.

Härgmäe lahing

Aug 2, 1560

1. aasta veebruaris läksid venelased uuesti pealetungile, vallutades ordu tähtsaima linnuse idapiiril:Aluliina ehk Aluksne. Seejärel asusid nad vägesid koondama võimsaima ordulinnuse, Viljandi vallutamiseks. Ordu püüdis seda mõistagi meeleheitlikult takistada, kuid teda segas eriti tüli hertsog Magnusega, kes lisaks Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkondadele ka ümberkaudseid orduvalduseid himustas. Augusti alguseks suutis ordu tüli Magnusega küll lahendada,ent selleks ajaks oli juba liiga hilja.

Viljandi langemine ja saatus Vene võimu ajal.

Aug 21, 1560

Augusti alguses jõudsid venelased Liivimaa tugevaima ordulinnuse Viljandi alla, mida kaitses endine ordumeister Wilhelm Fürstenberg.Tal oli käsutada üpris väike vägi: 300 palgasõdurit, 150-meheline linna lipkond ja 50 põgenikku. Samas oli linnus hästi varustatud laskemoona ja suurtükkide poolest, ka toidumoona oli küllaldaselt. Vene vägedes, mis Viljandit piirama asusid, oli väidetavalt 40 000 meest, tõenäoliselt küll vähemalt kaks korda vähem.

Venelased piiravad uuesti Paidet

Sep 1, 1560

1. aasta oli Venemaale Liivi sõjas edukas: vallutati Aluliina ja Viljandi, löödi orduvägesid Härgmäe lahingus ning rüüstati maad kuni Haapsaluni. Ainuke tõsisem tagasilöök oli Paide all.
2. aasta juulis ilmusid Vene väed Paide alla, sest teati, et Järva foogti ametis ei ole, linnuse garnison on aga väike. Kuid esimesel piiramiskatsel polnud siiski tulemusi ning seetõttu ilmusid venelased septembris linna alla juba hoopis paremini ette valmistatult:neil olid kaasas suured piiramissuurtükid.

Talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal

Sep 1, 1560

1. aasta sügisel laastasid venelased lisaks Viljandi ümbrusele ja Järvamaale juba ka Harju- ning Läänemaad. Seetõttu sattusid raskesse olukorda ka sealsed talupojad, keda isandad ei suutnud kaitsta. Nõnda puhkes talupoegade ülestõus, mis haaras Märjamaa, Hageri ja Kullamaa kihelkonnad. Talupojad valisid endale kuningaks ühe sepa, keda nad vankril sõidutasid ja kaks kübarat koos nendest läbi torgatud okstega krooniks pähe panid.

Tallinn ja Põhja-Eesti alistuvad Rootsi võimule

Jun 4, 1561

1. ja 1561. aasta jooksul oli venelastest vallutamata jäänud Liivimaal üha kasvanud Poola-Leedu mõju. Poolakate väesalgad asusid kõigisse olulisematesse linnustesse, sealhulgas Tallinnasse. See ei meeldinud sugugi aga Tallinnale ja Harju-Viru rüütelkonnale, kes katoliikliku Poola asemel eelistasid isandana Rootsit. Pärast läbirääkimisi Rootsi uue kuninga Erik XIV-ga otsustasidki rüütelkond ja linn end tema kätte usaldada.

Ordu ja peapiiskop alistuvad Poola-Leedu ülemvõimule

Nov 28, 1561

Pärast seda, kui rootslased olid endale saanud Põhja-Eesti, kiirustasid poolakad allesjäänud Liivimaa endale haaramisega. Peapiiskop ja ordumeister pidid 28. novembril 1561 Vilniuses sõlmima Pacta Subjectionise, millega viimased iseseisvaks jäänud Vana-Liivimaa riigid läksid Poola-Leedu kuninga Sigismund Augusti ülemvõimu alla. Ordumeister Kettler sai endale siiski Väina jõest lõuna poole jäävad alad, millest moodustati Kuramaa vasallhertsogiriik.

Rootslased vallutavad Paide

Jan 1, 1562

1. aastal jõudsid rootslased ka Paide alla, mille piiramine kestis aga pikka aega. Rootslased pommitasid linnust küll ägedalt ja korraldasid tormijookse, kuid edutult. Alles kahe kuu möödudes, kui Poola sõjasalka kimbutas nälg ja abi ei olnud loota, alistusid nad ning Paide linnus ja linn läksid rootslaste kätte.

Põhjamaade Seitsmeaastane sõda Liivimaal

Jan 1, 1563

1. aasta alguses oli Liivimaal tekkinud tõsine konflikt Poola ja Rootsi vahel, sest viimane oli lisaks Pärnule ja Paidele hõivanud ka Karksi ning ähvardas juba poolakate valduseid Põhja-Lätis. Samal ajal puhkes sõda ka Taani ja Rootsi vahel, seda peamiselt kaubanduslike vastuolude tõttu. Sõda ei jätnud puutumata ka Eesti ala, kus rootslased olid edukad: vallutati Läänemaa ja ka pool Saaremaast, endised Maasilinna foogtkonna alad.

Magnusest saab Ivan Julma vasall

Jan 1, 1570

Juba 1569. aastal oli Ivan Julm otsustanud sõjategevust Liivimaal taasalustada; 1560. aastast alates polnud ta seal uusi vallutusi korraldanud. 1570. aasta mais jõudis hertsog Magnus Moskvasse, kus ta kihlati algul Ivani sugulase Jevfimija, kui too aga suri, siis Jevfimija õe Mariaga. Lisaks sõlmiti Magnuse ja Ivani vahel leping, millega hertsogist sai tsaari vasall ja "Liivimaa kuningas".

Venelased piiravad esimest korda Tallinna

Aug 21, 1570

Pärast seda, kui hertsog Magnusest oli 1570. aasta suvel saanud Ivan Julma vasall ja "Liivimaa kuningas", saabus ta suure, võimalik, et kuni 25000-mehelise väe eesotsas Tallinna piirama. See algas 21. augustil, kuid et rootslastel oli võimalik mereteed pidi piiratutele pidevalt sõjamoona ning toiduaineid juurde vedada, siis ei suutnud venelased terve talve kestnud piiramise ajal linna tõsisemalt ohustada. Suuremaks ohuks kui venelased, oli tallinlastele puhkenud katkuepideemia.

Venelased piiravad kolmandat korda Paide

Oct 1, 1570

1. aasta sügisel, kui Tallinn oli piiramisrõngasse võetud, saabus väiksem venelaste ja hertsog Magnuse väehulk ka Paide alla. Seda piirati tõsisemalt ilmselt alates oktoobrist, kuid nagu Tallinna puhulgi, ei tehtud ka siin tõsisemat katset seda vallutada. Veidi enne seda, kui venelased Tallinna piiramise lõpetasid, lahkusid nad ka Paide alt, tõenäoliselt märtsis 1571.

Paide langeb venelaste kätte

Jan 1, 1573

1. aasta lõpus saabus Liivimaale Venemaa vägesid juhatama Ivan Julm isiklikult. Venelased aktiveerusid tuntavalt: juba 1. jaanuaril 1573 langes nende kätte Paide. Linnus oli üpris nõrgalt kindlustatud ja rootslased ei suutnud seda ka korralikult varustada, seal olevat olnud vaid 50 sõjaväelast ja 500 ümbruskonnast põgenenud talupoega. Seetõttu polnud selle vallutamine ka eriti raske, kuid seal sai surma Ivan Julma üks lähemaid kaastöölisi Maljuta Skuratov.

Pärnu langeb venelaste kätte

Jul 9, 1575

1. aastal alustasid venelased pealetungi Poola käes olevate linnuste vastu ning Helme, Härgmäe ja Ruhja langesidki nende kätte.
2. juulil vallutasid Vene väed ka Poola mõisameestelt Pärnu. Seejärel tuli sõjategevusse umbes pooleaastane vahe, kuid 1576. aastal ründasid venelased ootamatult Taanit ning vallutasid Läänemaa. Haapsalu vallutati 22. veebruaril 1576. Sama aasta suvel rüüstasid venelased ka Saaremaad ja võimalik, et osa sellest langeski nende kätte.

Venelased piiravad teist korda Tallinna

Jan 23, 1577

1. aasta jaanuaris saabusid taas suured venelaste väesalgad Tallinna alla, sihiga see lõpuks vallutada. Kuid ka seekord ei õnnestunud neil linnale suuremat kahju teha, kuigi linna ümbrus laastati põhjalikult, sealhulgas hävitati ka Pirita klooster. Märtsis, kui piiramist juhtinud Vene väepealik surma sai, pakkisid venelased oma väelaagri kokku ning lahkusid linna alt.

Rootslased ja poolakad võidavad venelasi Võnnu all

Oct 21, 1578

1. aastaks oli venelaste käes kogu Mandri-Eesti peale Tallinna ja ka Läti kuni Riiani. Kuid suur edu oli nõudnud ka suuri ohvreid ning edasiseks ründesõjaks ei jätkunud venelastel enam ressursse. Seda kasutasid ära rootslased ja poolakad, kes sõlmisid omavahelise liidu. Seda hõlbustas tõik, et uus Poola kuningas Stefan Bahory ja Rootis kuningas Johan III olid mõlemad abielus Sigismund II Augusti õdedega ja olid seega üksteise kälimehed.

Rootslased vallutavad venelastelt Paide

Sep 1, 1581

1. aastal alustasid rootslased Põhja-Eestis venelaste vastu otsustavat rünnakut ja vallutasid enamiku sellest. Muuhulgas saabusid nad sügise hakul ka Paide alla, asudes seda aktiivselt piirama. Venelased panid siiski aktiivselt vastu ning alistusid alles seejärel, kui olid oma hobused ära söönud.

Rootslased vallutavad Narva

Sep 6, 1581

Esialgu lõppesid rootslaste sõjaüritused venelaste vastu ebaõnnestunult.
1579. aastal ei suudetud vallutada Narvat ning venelaste kätte langes vangi Tallinna käsitööliste sõjasalga ülem Ivo Schenkenberg.
Vaatamata sellele, et Tallinna linn oli valmis Ivo Schenkenbergi tagasisaamise eest välja andma vangilangenud bojaare, ta hukati.
1581. aastal alustas prantsuse päritolu Rootsi väepealik Pontus De la Gardie uut pealetungi.
4 märtsil õnnestus vallutada Rakvere, seejärel koondati väed Narva alla.

Jam Zapolski vaherahu sõlmimine

Jan 15, 1582

Poola väed olid alates 1578. aata lõpust venelaste käest tagasi vallutanud küll Läti ala, kuid sõjategevust Eestisse ei laiendanud, vaid võitlesid selle asemel Venemaal. 1581. aastal õnnestus kuningas Stefan Bathoryl vallutada Velikije Luki, seejärel asuti piirama Pihkvat.
Paavsti saadiku Antonio Possevino vahendusel sõlmisid venelased ja poolakad 1582. aasta alguses Pihkvamaal Jam Zapolski vaherahu, millega ka Eesti alal veel venelaste kätte jäänud linnused langesid poolakate kätte.

Pljussa vaherahu sõlmimine

Aug 10, 1583

Pärast sõjategevuse lõppu Eestis 1582 aastal jätkasid rootslased võitlusi Ingerimaal, vallutades selle.1583 aastal sõlmiti Venemaaga Pljussa vaherahu, millega lisaks Eestimaale läks rootslaste kätte Ingerimaa. Viimast ei suudetud küll kaua enda käes hoida:1595 aastal pidid rootslased sellest taas loobuma.
Pljussa vaherahu loetakse ometigi Liivi sõja lõpuks, peale seda ei suutnud venelased pikka aega Eesti ja Läti territooriumile tungida. Ka Rootsi ja Poola vahel valitses esimestel aastatel rahu.