Liivi sõda

Liivimaa püüab rahu Venemaaga pikendada

1551

Liivimaa saadikud läksid Venemaale, et pikendada lõppevat vaherahu. Venemaa oli oluliselt Ivan Julma juhtimisel tugevnenud ning lootus pikaajalisele rahulepingule oli väike. Liivimaalastel õnnestus vaid saada üheaastane rahupikendus.

Venemaa nõuab rahuläbirääkimisel Tartu maksu

1554

Liivimaa saadikud saabusid järjekordsetele läbirääkimistele rahu pikendamiseks. Selleks ajaks oli Ivan IV aga juba võimu enda kätte koondanud ja asus eriti intensiivselt nõudma Tartu maksu tasumist, mille seadis rahulepingute põhitingimuseks.
Ivan IV väitel oli Tartu piiskopkond põline Vene maa, mille eest pidid sakslased igal aastal maksu tasuma. Liivimaa saadikud olid algselt selle vastu, kuid lõpuks nõustusid.1555. aastal kinnitati uus, 15 aastaks tehtud rahuleping Venemaa ja Liivimaa vahel.

Liivimaal toimub koadjuutorivaesus

1556

Riia peapiiskop Wilhelm polnud oma olukorraga pärast Volmari retsessi sõlmimist rahul, sest Riia linn venitas temale kuuletumisega ja vananeval markkrahvil oli aina enam vaja abilist. Koadjuutorit ei saanud ta aga vastavalt retsessile ilma teiste nõusolekuta võtta. Ta sõlmis uuesti tihedamad sidemed oma venna, Preisimaa hertsogi Albrechtiga ning too otsis vennale välja sobiva koadjuutori. Ordule ja teistele Liivimaa jõududele oli see äärmiselt vastumeelne, sest kardeti langemist Poola mõju alla

Viimased läbirääkimised tsaari ja liivimaalaste vahel

1557

Liivimaa saadikud saabusid taas Venemaale, et vaherahu ikkagi kinnitada. Ivan Julma poolt nõutud Tartu maksu polnud neil kaasas ning seetõttu tsaar keeldus edasistest läbirääkimistest.

Liivi sõja algus

Jan 22, 1558

Kaasani khaani Šigalei juhitud venelaste ja tatarlaste väesalgad Liivimaa piiri ning asusid rüüstama. Peamiselt laastati Tartu piiskopkonda ja Virumaad. Esimese rüüsteretke puhul oli tegemist hoiatusega liivimaalastele, et nad tsaari rahutingimused vastu võtaks.

Narva langeb Ivan julma kätte

May 12, 1558

Venelased asusid Narvat pommitama, väites, et linnast on Ivangorodi linnust tulistatud. Linn süttis põlema ning venelased tungisid Narvasse sisse. Linlased ei suutnud vastupanu osutada ning alistusid.

Venelased vallutavad Tartu

Jul 18, 1558

Juuli alguses jõudsid venelaste väesalgad Tartu alla. Piiskop oli küll appi palunud ordut, kuid see pidas venelaste sõjasalka liiga suureks ega julgenud venelasi segama minna. Linnas algas pommitamine ja kümne päeva pärast tartlased alistusid. Pärast Tartu langemist puhkes Liivimaal paanika.

Venelased piiravad esmakordselt Paidet

Aug 1, 1558

Liivimaad haaranud tõsise paanika tõttu jätsid ordukäsknikud maha mitmed linnused ja lasid neil niisama venelaste kätte langeda. Nii juhtus Rakvere, Põltsamaa ja Laiusega.
Linnuseülem Caspar von Odlenbockum kaitses linnust edukalt venelaste eest, lüües neid suurte kaotustega tagasi.

Ordu vastulöögi katse

Oct 1, 1558

Viljandi komtuur Gotthard Kettler otsustas proovida vähemalt osa kaotusest tagasi võita. Ordul õnnestus vallutada Rõngu linnus. Laiuse piirmaisel Kettler sai haavata ning pärast seda sõjalised aktsioonid lõpetati.

Taani ostab Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad; hertsog Magnus saabub Liivimaale

May 13, 1559

Ordu pöördus Taani poole abipalvetega ning kuningas Christian III nõustus Liivimaad aitama. Taanil õnnestus sõlmida 6-kuuline vaherahu. Taani-meelne Saaremaa piiskop Johann von Münchhausen müüs oma valdused Taani kuningale. Omandatud valdused Liivimaal ei liidetud Taani riigiga, vaid Frederik II andis need vend Magnusele. Magnus ei suutnud venelaste pealetungi eest valduseid kaitsta ning Frederik II pani valitsevateks kuninglikud asehaldurid.

Ordu ja peapiiskop annavad end Poola-Leedu kaitse alla

Aug 31, 1559

Poola-Leedu Kuningas Sigmund II August sõlmis kaitselepingu ordu ja peapiiskopiga, mille kohaselt mitmed Väina jõe äärsed linnused läksid Poola sõjaväe kasutusse. Poolakatelt ei saadud siiski reaalset sõjalist abi.

Liivimaalased püüavad viimast korda vastulööki anda

Oct 1, 1559

Ordumeister Kettleri ja peapiiskop koadjuutori Christophi juhtimisel siirdusid ordu väed taas Tartu piiskopkonna alale. Tartu piiramiseni ei jõutud ka seekord, sest Kettler ja Christoph läksid omavahel tülli ning lõppes liivimaalaste viimane ründeüritus.

Hargmäe lahing

Aug 2, 1560

Ordu maamarssali Philipp Schall von Belli juhitud 500-meheline orduvägi põrkus kokku 10 000-mehelise venelaste väega. Peagi orduväed piirati sisse ning sunniti alistuma. Ordu kaotas seetõttu suure osa oma juhtkonnast.

Viljandi langemine ja saatus Vene võimu ajal.

Aug 21, 1560

40 000-meheline Vene vägi asus Viljandit piirama ning 11. augustil algas linna pommitamine. Enamik linnast vallutati ning palgasõdurite mässu tõttu vallutati hiljem ka linnus. Viljandi linnuse valitsejaks said Aleksei Adašev, kes oli Ivan Julma üks olulisemaid nõuandjaid. Linna asus elama suur hulk venelasi.

Venelased piiravad uuesti Paidet

Sep 1, 1560

Paide linnuse teisel piiramiskatsel kestis piiramine 5 nädalat. Caspar von Oldenbockumi juthitud sõjasalk suutis venelasi tõrjuda. Venelaste võitmine õnnestus, sest Oldenbockum olevat teeselnud allaandmist, milletõttu kogunes suurt venelaste salk väravate ette. Oldenbockum käskis nende pihta kogutuld anda, milletõttu venelased lahkusid Paide alt.

Talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal

Sep 1, 1560

Venelaste rüüsteretkede tõttu sattusid raskesse olukorda sealsed talupojad. Nõnda puhkes talupoegade ülestõus. Talupojad ootasid abi Rootsilt ning Tallinna raelt, kuid abi ei saabunud. Läänemaa stiftifoogti Christoph von Münchhauseni väesalk purustas 300 talupoja väe.

Tallinn ja Põhja-Eesti alistuvad Rootsi võimule

Jun 4, 1561

Tallinna ja Harju-Viru vasallid ei sobinud Poola-Leedu üha kasvav mõju ning eelistasid isandana Rootsit.

Ordu ja peapiiskop alistuvad Poola-Leedu ülemvõimule

Nov 28, 1561

Pärast seda, kui rootslased olid endale saanud Põhja-Eesti, kiirustasid ka poolakad allesjäänud Liivimaa endale haaramisega. Peapiiskop ja ordumeister pidid sõlmima Pacta Subjectionise, millega viimased iseseisvaks jäänud Vana-Liivimaa riigid läksid Poola-Leedua kuninga Sigismund Augusti ülemvõimu alla.

Rootslased vallutavad Paide

1562

Rootslastel õnnestus kahe kuu möödudes vallutada Poola valduses oleva Paide.

Põhjamaade Seitsmeaastane sõda Liivimaal

1563

1. aasta alguses tekkis Liivimaal tõsine konflikt Poola ja Rootsi vahel, sest Rootsi oli lisaks Pärnule ja Paidele hõivanud ka Karksi ning ähvardas juba poolakate valduseid Põhja-Lätis. Samal ajal puhkes sõda kaubanduslike vastuolude tõttu ka Taani ja Rootsi vahel

Venelased piiravad kolmandat korda Paidet

1570

Koos Tallinnaga võeti piiramisse ka Paide. Ei tehtud tõsisemat katset Paidet vallutada.

Magnusest saab Ivan Julma vasall

1570

Magnus ja Ivan Julm sõlmisid lepingu, millega hertsog Magnusest sai tsaari vasall ja "Liivimaa kuningas". Magnuse ja Ivan julma koostöö tõi Taanile otsest kasu, kuna hoidis venelaste sõjategevust 1570. aastate teise pooleni eemal.

Venelased piiravad esimest korda Tallinna

Aug 21, 1570

Magnus saabus kuni 25000-mehelise väega Tallinna piirama. Venelastel ei õnnestunud linna tõsisemalt ohustada, sest rootslastel oli võimalik mööda meretööd varusid juurde vedada. Piiramist takistas ka leviv katk.

Paide langeb venelaste kätte

Jan 1, 1573

1. aasta lõpus saabus Liivimaale Venemaa vägesid juhatama Ivan Julm isiklikult. Paide linnus oli üpris nõrgalt kindlustatud ja Paide vallutamine kulges kergesti.

Pärnu langeb venelaste kätte

Jul 9, 1575

1. juulil vallutasid Vene väed Poola mõisameestelt Pärnu. Seejärel tuli sõjategevusse umbes pooleaastane vahe, kuid 1576. aastal ründasid venelased ootamatult Taanit ning vallutasid Läänemaa.

Venelased piiravad teist korda Tallinna

Jan 23, 1577

Venelaste eesmärgiks oli lõplikult Tallinn vallutada. Venelastel see ei õnnestunud, kuid linna ümbrus laastati põhjalikult.

Rootslased ja poolakad võidavad venelasi Võnnu all

Oct 21, 1578

Edasiseks ründesõjaks ei jätkunud venelastel enam resursse. Rootslased ja poolakad kasutavad seda ära ning sõlmisid liidu. Rootsi-Poola edasise koostöö rikkus aga see, et poolakad võtsid kogu sõjasaagi endale.

Rootslased vallutavad venelastelt Paide

Sep 1, 1581

1. aastal alustasid rootslased Põhja-Eestis venelaste vastu otsustavat rünnakut ja vallutasid enamiku sellest. Venelased alistusid, sest puudusid toiduvarud.

Rootslased vallutavad Narva

Sep 6, 1581

1. aastal alustas prantsuse päritolu Rootsi väepealik Pontus De la Gardie uut pealetungi Narva. Narva linnus vallutati tormijooksuga.

Jam Zapolski vaherahu sõlmimine

Jan 15, 1582

Paavsti saadiku Antonio Possevino vahendusel sõlmisid venelased ja poolakad 1582. aasta alguses Pihkvamaal Jam Zapolski vaherahu, millega ka Eesti alal veel venelaste kätte jäänud linnused langesid poolakate kätte.

Pljussa vaherahu sõlmimine

Jan 15, 1582

1. aastal sõlmiti Venemaaga Pljussa vaherahu, millega lisaks Eestimaale läks rootslaste kätte ka Ingerimaa. Viimast ei suudetud küll kaua enda käes hoida: 1595. aastal pidid rootslased sellest taas loobuma. Pljussa vaherahu loetakse ometigi Liivi sõja lõpuks, sest seejärel ei suutnud venelased enam pikka aega Eesti ja Läti territooriumile tungida ning ka Rootsi ja Poola vahel valitses esimestel aastatel rahu.