Liivi sõda

By marialiisamark
  • 1558

    Sõja algus

    Sõja algus
    1. aasta 1. jaanuaril tungis 40 000 meheline Vene vägi (tatarı khaani Šig-Alei juhtimisel) Tartu piiskopkonda ja rüüstas kolme nädala jooksul Järva- ja Tartumaad.
  • 1558

    Tartu vallutamine

    Juuli alguses saabus Vene vägi Tartu alla. Tartu kaitsjad alistusid vaid nädal pärast pommitamise algust, kuna nad olid moraalselt väsinud ja mõeldi vaid soodsatele alistumistingimustele. Venelaste poolt antud lubadused ei kestnud kaua - mõne aasta möödudes küüditati suur hulk elanikkonnast Venemaale.
  • 1558

    Augustikuu vallutamised

    Vene vägi oli augustikuuks vallutanud Vastseliina, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse.
  • May 11, 1558

    Narva vallutamine

    Vene väed alustasid aprilli alguses Narva pommitamist ning 11. mail puhkes Narvas sur tulekahju, mille tõttu alustasid Vene Feed rünnakut. Kitsjad taandusid paljude kodanikega kindlusesse, kus võeti venelaste pakutud soodsad tingimused vastu.
  • 1559

    Vaherahu

    Taani vahendusel sõlmiti 1559. aast märtsis lühike vaherahu, mille ajal intensiivistusid läbirääkimised Vana-Liivimaa mõne lääne suurvõimu kaitse alla admises.
  • 1559

    Taani

    Taani
    Novembrikuus ostis Taani kuningas Frederik II (pildil) Saare-Lääne piiskopkonna ja andis selle ale oma vennale hertsog Magnusele. Lisakas ostis Magnus enade veel Kramaa ja Tallinna piiskopi ametikohad ning üritas oma kontrolli alla saada venelaste vabaks jäänud alad. Magnus ja ordu vahel tenkis konflikt ning ta kutsuti henna poolt tagasi.
  • 1559

    Vastuhakk

    Vastuhakk
    1. aastal sõjaline lüüasaamine tekitas Vana-Liivimal tahte ise vaenlastele vastu hakata. 1559. aastal valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler. Tema juhtimisel rünnati Vene vägesid Rõngu all, ning piirati Tartut ja Laiust. Vastuhakk ei kestnud kaua, kuna sõjamehed olid tüdinenud ja puudus raha, seetõttu mindi laiali.
  • 1560

    Talupoegade ülestõus

    Sõja tõttu riisutud ja kaitseta talupojad hakkasid mässama. Lääne- ja Harjumaa talupoegade ülestõus hakkas 1560. aasta septembris. Põletati mõisaid ja tapeti aadlikke.Ülestõusnud kogunesid Koluvere lossi alla, kuhu oli varjunud arvukalt kohalikke aadlikke. Piirajaid ründas ootamatult kohalike aadlike tugev ratsasalk ning lõi nad segamini. Lahingus hukkus ligi 200 ülestõusnut. Ülestõsnute selgroog oli murtud.
  • 1560

    1560. aasta sõjategevus

    Venelased tungisid 1560. aastal Valga piirkonda, rüüstades seda põhjlikult.
    2. augustil kohtuti Härgmäel Vene peaväega, millest sai Liivi ordu viimane välilahing.
    Vene vägi asus piirama võimast Viljandi linnust, kuid sellele vaatamata loovutati Viljandi paaripäevase pommitamise järel venelastele.
    Rüüstati kogu Eesti ning jõuti välja Tallinnani, kus toimus äge kokkupõrge Mustpeade vennaskonna ratsalastega.
    Paide linnuse kaitsmine jäi ordule ainsaks helgeks hetkeks.
  • Period: 1568 to 1570

    Diplomaatia

    Vana-Liivimaa pärandi pärast võitlevates riikides toimusid olulised muudatused.
    1568 - Rootsi kuninga Erikn XIV kukutamine, võimule sai Johan III.
    1569 - Poola ja Leedu ühisriigi Rzeczpospolita loomine.
    1570 - Poola-Rootsi sõlmisid rahu.
  • Period: 1570 to 1572

    Vene vägde uus pealetung

    1. aastal pakkus Ivan Julm Magnusele "liivimaa kuninga" kohta. Magnus nõustus pakkumisega ning abiellus Ivan IV Julma noore sugulasega. Liivimaa kuninga residentsiks sai Põltsamaa.
    2. aastal 21. augustil ilmus Magnus koos oma vägedega Tallinna alla. Detsembris algas intensiivne pommitamine, Tallinn pidas vastu ja 16. märtsil 1571 oli Magnus sunnitud Tallinna alt taanduma. Ebaõnnestumise tõttu muutis Ivan julma oma taktikat ja läks ise 1572. aasta lõpul vene väegdega Eestisse.
  • 1572

    Tallinna piiramine

    1572 - Tallinna kodanikud pidasid vastu 7-kuulisele piiramisele.
    Tallinn jäi vallutamine
  • Jan 1, 1573

    Ivan Julma vallutsed jätkuvad

    Ivan Julma vallutsed jätkuvad
    1. aasta alguses vallutasid Vene väed Paide. Venelased said rootslastelt Konuvere lahingus lüüa, kuid vallutasid järgnevatel aastatel kogu Eesti, välja arvatud Tallinna.
  • 1573

    Vana-Liivimaa alad aastatel 1573-1577

    Vana-Liivimaa alad aastatel 1573-1577
  • 1577

    Tallinna piiramine 1577

    1577- 50 000 Vene vägi piiras seitse nädalat Tallinna.
    Kuna Tallinn osutas tõhusat vastupanu, oli Vene vägi sunnitud 13. märtsil 1577 taanduma.
  • 1579

    1579 - Poola alusateb sõda Venemaa vastu

  • 1581

    Rootsi vallutused

    1581 - rootsalased vallutasid venelastelt Rakvere, Narva ja suveks solid Rootsi väed tagas vallutanud kogu Kesk- ja Lääne-Eesti

  • Pljussa vaherahu / sõja lõpp

    1. aastal sõlmisid Venemaa ja Rootsi Pljussa vaherahu. Rootslastele jäi Lääna- ja Põhja-Eesti ning nende vallutused Ingermaal. Eesti jagati Poola, Taani ja Rootsi vahel.