Liivi sõda (1558-1583)

VALITSEJAD

1496

Gustav Vasa (1496-1560) - Vasade dünastia rajaja, Rootsi valitseja aastatel (1523-1560)

VALITSEJAD

1530

Ivan IV, rahvasuus tuntud kui ka Ivan Julm (1530-1584) - Venemaa valitseja (tsaar)

VALITSEJAD

1533

Erik XIV (1533-1577) - Gustav Vasa vanim poeg ehk Rootsi valitseja aastatel 1560-1568

VALITSEJAD

1534

Frederik II (1534-1588) - Taani ja Norra kuningas

EELLUGU

1551

1. saj. keskpaigaks oli Vana-Liivimaa nõrgenenud ning killustunud ehk erinevad isandad kaitsesid vaid enda huve Naaberriigid (Poola-Leedu, Venemaa, Rootsi, Taani) tugevnesid ja soovisid oma võimu laiendada.

PÕHJUSED

1558

Tartu maks - Venemaa nõudis Liivimaalt väljamõeldud maksu ehk andamit Tartu linna eest. Liivimaa ei olnud nõus seda maksu maksma ning seepeale kuulutas Venemaa välja sõja.

SÕJA ALGUS Venemaa rünnak 1558. aasta jaanuaris

Jan 22, 1558

1. jaanuaril 1558 tungis 40 000-meheline Vene vägi tatari khaan Šig-Alei juhtimisel Eestisse, laastades Tartu piiskopkonda, Virumaad, Järva- ja Tartumaad ning tapeti inimesi ja viidi neid Venemaale. Eesmärgiks oli sundida liivimaalasi tsaarile antud lubadusi täitma.

Narva vallutamine

May 11, 1558

1. aasta kevadel tungis suur Vene vägi Eestisse, eesmärgiga Eestit vallutada. Esimene langes venelaste rünnaku alla Narva. Aprilli algul alustasid venelased Narva pommitamist, 11. mail puhkes seal tulekahju ning Vene väed said sellega alustada oma rünnakut.

Tartu vallutamine

Jul 18, 1558

Suvel tungis uuesti 60 000-meheline Vene vägi Tartu piiskopkonda ning Tartu jäi mitmeks aastakümneks Vene võimu alla. Mõne aasta pärast küüditati suur hulk Tartu elanikkonnast.

Augusti vallutamised

Aug 1, 1558

Vene vägi jätkas kiiret edasitungi ning augusti kuuks oli vallutatud Vastseliina, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse. Liivimaalased lootsid välisabi hankimisele, eriti Taani abile.

Ordu vastuhakk

1559

Häbistav lüüasaamine tekitas Vana-Liivimaal tahte ka ise vaenlasele vastu hakata. 1559. aastal valiti ordumeistriks Gotthard Kettler, kes proovis leida venelastele vastulöögiks vajaminevat raha ning sõjaväge. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust. Ajapikku sõjamehed tüdinesid, tekkis rahapuudus ning läksid laiali.

Väike vaherahu

1559

1. aasta märtsis sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu.

hertsog Magnus

Nov 1, 1559

1. aasta novembris ostis Taani kuningas Frederik II Saare-Lääne piiskopkonna ja andis selle üle oma vennale hertsog Magnusele (1540-1583).

Sõjategevuse jätk

1560

1560 aastal tungisid venelased suure väega Valga piirkonda ning rüüstasid seda. Orduvägi pidas mõistlikumaks vältida lahingut Vene peaväega.

Hargmäe lahing

Aug 2, 1560

1. augustil 1560. aastal kohtusid kaks väge Hargmäel ning sellest sai Liivi ordu viimane välilahing. 500-meheline sai rängalt lüüa 12 000-meheliselt Vene väelt. Langes palju sõjamehi ning paljud orduvennad viidi vangi, kes hukati hiljem Moskvas

Viljandi langemine

Aug 21, 1560

Vana-Liivimaa vastupanu langus aitas Vene pealetungile kaasa. Kui Vene vägi asus piirama Viljandi linnust, oli see hästi varustatud ning piiramiseks valmis. Kindluse kaitsjateks olid aga palgasõdurid, kes polnud pikka aega palka saanud ning seetõttu loovutasid nad Viljandi paaripäevase pommitamise tagajärjel vaenlasele.

Venelased piiravad Paidet

Sep 1, 1560

Paide linnuse kangelaslik kaitsmine sakslaste ja talupoegade poolt Caspar von Oldenbockumi juhtimisel. See ei saanud siiski varjata seda, et ordu kontrolli alla olid Eesti mandril jäänud vaid Tallinn, Pärnu ja Paide koos nende lähima ümbrusega.

Talupoegade ülestõus

Sep 2, 1560

Sõja tõttu riisutud ja kaitseta talupojad hakkasid mässama. Nad piirasid Koluvere lossi, kus oli palju feodaale, paljud talupojad said surma.

Tallinna ja Põhja-Eesti alistumine Rootsile

1561

1. juunil 1561 vandus Tallinn Erik XIV truudust

Poola-Leedu kuningale alistumine

1561

1. aasta novembris alistusid Liivimaa aadel, Liivi ordu meister ning Riia pea- piiskop Poola-Leedu kuningale, kuigi lõplikult kinnitati alistumine 1562. aastal Riias. 1561. aastaks oli Vana-Liivimaa jagatud Venemaa, Poola, Rootsi ja Taani vahel. Vana-Liivimaa ajastu oli lõppenud.

Põhjamaade seitsmeaastane sõda

Period: 1563 to 1570

Kokkuvõttes ei toonud edasi-tagasi kulgev heitlus jõudude vahekorda suuri muudatusi. 1570. aastal sõlmiti Rootsi ja Taani vahel tahuleping ja Põhjamaade seitsmeaastane sõda lõppes

Taani hertsog Magnus ja Ivan Julma liit

1570

1. aastal pakkus Ivan IV Magnusele Liivimaa kuninga kohta, Magnus võttis pakkumise vastu ja abiellus Ivan Julma sugulasega. Liivimaa kuninga residentsiks saab Põltsamaa. Magnus ei suutnud Ivan IV ootusi täita, Liivimaa jäi lõplikult vallutamata.

Tallinna piiramine I

1572

Tallinna kodanikud pidasid vastu 7-kuulisele piiramisele, Tallinn jäi vallutamata.

Tallinna piiramine II

1577

50 000-meheline Vene vägi piiras 7 nädalat Tallinna, ei suudetud vallutada, hävitati Pirita klooster

Liivi sõja lõpp; Poola ja Rootsi sõda Venemaa vastu

1581

1. aastal alustas Poola sõda Venemaa vastu. 1581 vallutasid rootslased venelastelt Rakvere, Narva. Suveks olid Rootsi väed tagasi vallutanud kogu Kesk- ja Lääne-Eesti.

Liivi sõja lõpp; Jam Zapolski vaherahu

1582

1. aastal Sõlmisid Poola ja Venemaa Jam Zapolski vaherahu. Ivan Julm sai tagasi poolakate vallutatud linnad, kuid pidi selle eest andma ära kõik tema käes olevad Liivimaa linnused. Nii läks Lõuna-Eesti lahinguteta koos Lätiga Poolale.

Liivi sõja lõpp; Pljussa vaherahu

1583

1. aastal Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu, mis andis rootslastele Lääne- ja Põhja-Eesti ning nende vallutused Ingerimaal.

Liivi sõja lõpp

1583

Liivi sõda oli lõppenud. Laastatud ning suurema osa elanikkonnast kaotanud Vana-Liivimaale saabus paarikümneks aastaks rahu. Poola, Taani ja Rootsi vahel jaotatud maal kehtestati erinevad valitsemissüsteemid ja isegi religioon, mis Eestit ohtlikult lõhestasid.